Kehrast pärit Marina Sidorova üritas esimese hooga Tartus füüsikuks õppida, kuid leidis oma tõelise kutsumuse ämmaemandana Tallinnas Pelgulinna sünnitusmajas. Sünnilinnas töötab ta alates 1. juulist igal esmaspäeval kella ühest pärastlõunal õhtul kuueni.
“Sain jaanuaris telefonikõne. Anija abivallavanem Marge Raja helistas ja ütles, et Kehra tervisekeskus otsib ämmaemandat. Ta küsis, kas ma oleksin nõus,” meenutab 50-aastane Marina Sidorova.
Sidorova põhitöökoht on Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliinikus. “Ütlesin, et rääkida me ikka võime. Ma tulin Kehrasse vestlusele, sest nad olid juba päris hädas ämmaemanda otsimisega.”
Viis tundi nädalas
Kehras nimelt polnud ämmaemandat juba üle kümne aasta. Tervisekeskuse miinimumnõue oli viis tundi ämmaemanda vastuvõttu nädalas. “Seetõttu ma sain tulla, et oma põhitöökoha kõrvalt Kehras teenust pakkuda. Ma olen siit pärit. Oma kodukanti aitan hea meelega,” rõhutab naine.
Ta rääkis ka perearst Maire Postiga, kes on Kehra tervisekeskuse juhtkonnas. Järgnevalt tuli sisustada ämmaemanda kabinet. Et kõik võttis aega, sai Sidorova ämmaemanda tööga alustada 1. juulil.
Kuna ämmaemand kasutab oma kabinetti vaid viis tundi nädalas, jagab ta seda füsioterapeudiga. Nõnda on kabineti vasaku akna all günekoloogiline tool, parema akna all aga kaks kušetti, kus tehakse füsioteraapiat.
Esimese kahe nädalaga on Sidorova vastuvõtul käinud kolm naist. “Aga huvi on. Esimene tagasiside oli, et kui hea, et ei pea Tallinnasse sõitma,” rõõmustab ämmaemand.
Sidorova ootab oma vastuvõtule ka naisi, keda haigekassa on kutsunud emakakaelavähi sõeluuringutele. “Läbivaatus võtab vähe aega. See on väga oluline ennetustöö, mida siin kohapeal teha,” rõhutab ta.
Esialgu Kehras viiest tunnist nädalas tema sõnul piisab. “Praegu on puhkuste periood, inimesed reisivad. Ma kardan, et tulevikus jääb sellest väheks,” tunnistab ta siiski.
Kas võiks saabuda ka hetk, kui Sidorova töötab Kehras ämmaemandana viis päeva nädalas? “Hetkel ma pole selle peale mõelnud, aga ei tea, mis tulevik toob,” jätab ta otsad lahtiseks.
Esialgu õppis füüsikat
Võib tunduda üllatav, aga Sidorova esimene elukutsevalik oli hoopis midagi muud. “Ma läksin Tartu ülikooli õppima füüsikat. Füüsikaga ma proovisin sõbraks saada poolteist aastat. Sõprust meil väga ei tekkinud,” naerab ta.
“Siis ma töötasin Tallinna kiirabis ja õppisin paralleelselt ämmaemandaks,” meenutab naine. 1994. aastal läks ta tööle Tallinna Pelgulinna sünnitusmajja, mis praegu kannab Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku nime.
“Mina alustasin tööd sünnitustoas, siis töötasin paralleelselt vastuvõtutoas ja sünnitustoas. Viimased paarkümmend aastat olen olnud rohkem seotud vastuvõtutoaga,” räägib ta.
Üheksakümnendatel olid ämmaemandad nagu arsti assistendid. “Õppimisprotsessis me olime rohkem kõrval kui protsessi sees, juures küll, aga vaatasime rohkem pealt, kui reaalselt osalesime,” meenutab Sidorova.
“Praegu on ämmaemandal väga palju iseseisvat tööd, raseduskeskuses, sünnitustoas, rääkimata vastuvõtutoast. Arstid on nüüd rohkem meie partnerid,” arvab naine.
“Kui on tõsine probleem naise tervisega, siis me tegutseme arstiga koos. Kui rasedus kulgeb normaalselt ja ei ole kaebusi, siis ämmaemand tegutseb iseseisvalt,” selgitab ta.
Oluline on rääkida
Lääne-Tallinna keskhaigla naistekliiniku vastuvõtutoas käib nädalas nii plaanilise kui erakorralise vastuvõtu käigus ligi 300 naist. Korraga on tööl kaks ämmaemandat, kes hindavad naiste elulisi näitajaid nagu vererõhk, pulss ja temperatuur. “Selle mõõtmine ja vormistamine ei võta väga palju aega,” ütleb Sidorova.
On siiski ka naisi, kes tuleb panna tilguti alla. Protseduurid võivad aega võtta kuni neli tundi. Ämmaemand tegeleb sageli kolme naisega korraga: üks naine on vestlusel, teine ootab analüüside tulemusi, kolmas on kohe minemas looteuuringule.
Osad uuringud nagu ultraheli teatud raseduse nädalate kaupa on eelnevalt paika pandud. Tehakse tromboosi profülaktikat, naised võtavad raseda vitamiine jne. Kulud maksab haigekassa.
Ämmaemanda juurde tuleb mõni naine juba neljandal rasedusnädalal, mõni alles siis, kui sünnitus on algamas. Tavaliselt tullakse 5.–9. rasedusnädalal ehk üsna varakult.
“Oluline on rääkida keha muutustest, emaks saamisest, imetamisest. On oluline ka aru saada, millised on peresuhted, kas naine on üksinda või on keegi talle toeks,” arutleb ämmaemand.
Ühe rasedusega seoses käiakse ämmaemanda juures tavaliselt üle kümne korra. “Naistel on praegu tõesti väga hea võimalus oma rasedust jägida. Meie soov on pakkuda ainult parimat teenindust,” rõhutab Sidorova.
