25. juulil peeti Kehras taas paberipäeva, millest võttis osa ligemale 80 huvilist. See algas rongikäiguga Müramäelt, jätkus Kehra muuseumis kontserdi ja loenguga, millele järgnes õpilaste moesõu, nukunäidend ning etteaste papagoiga.
Rongkäiguks koguneti Jägala jõe nõlvale, mida rahvasuus Müramäeks kutsutakse. Kell üksteist ennelõunal suunduti sealt Kehra muuseumi ette, kus ühe telgi all sai teha kartulitrükki, teise telgi all aga näomaalinguid. Oli märklaud paberlennuki viskeks, paberkuuliga võis visata papirulle.
Peagi rõõmustas rahvast muuseumis Heli laulustuudio kontsert, kus esinesid neli noort lauljat – Liis Õunpuu, Merili Kütt, Getter Mägi ja Oskar Paiste. Neid saatis klaveril laulustuudio juht Heli Karu ise.
Üle 2000 aasta
Järgnevalt esines loenguga professor Anne Rudanovski, kes on Tartus asutanud paberimuusemi ja kes eelmisel aastal käis ümbermaailmareisil, et tutvuda paberi valmistamisega Aafrikas, Aasias, Ameerikas ja Austraalias.
“Paber on inimkonnale saatjaks olnud juba üle 2000 aasta,” rõhutas Rudanovski. Ta esitles mitmeid käsitsi valmistatud paberi näidised.
Rudanovski sõnul saab paberit valmistada mooruspuu kiust, bambusest, banaanipuu varrest, kanepist, isegi kivist.
Siis algas paberriiete sõu, mis olid disaininud Kehra gümnaasiumi 7. klasside õpilased Anne Kulp, Oskar Luks, Mirtel Maria Rulli, Mark Unger, Elerin Silkin, Mairold Alliin, Kaspar Huusi, Mart Kruusalu, Marta Kuusalu, Greete Kukk, Tavo Johannes Neio, Hanna Eliise Trolla, Karmen Vaiksaar, Melissa Veetõusme, Diana Kamenskaja ja Ariana Trijanskaja.
Professor Anne Rudanovski paberiteemalist loengut pidamas. Fotod Andres Tohver Õpilased olid riideid valmistanud jõupaberist, ajalehtedest, samuti värvilise paberi ribadest. Et kõik seitsmendikud polnud ise kohale tulnud, kandsid osasid “tooteid” täiskasvanud.
“Akna alla roosinupp, heinamaale kullerkupp. Nurmenukk jääb karjamaale, sinililled muidugi metsa raale,” algas muuseumis nukuetendus “Piibelehe-neitsi”, mille oli Kitzbergi muinasjutu ainetel kirjutanud Margit Aasmaa.
Kohaliku nukurahvateatri Kehra Nukk ridadesse kuuluv Aasma oli ka see, kes etenduse osalisi liigutas. Poole tunni pikkune “Piibelehe-neitsi” etendus esimest korda. “Nii palju on minu sees last, et ma ei suuda ilma nukkudeta elada,” ütles Aasmaa Harju Elule.
Järgmisel aastal uuesti
“Minu nimi on Arabella, mereröövli tütar,” jätkas muuseumi hoovis vabaõhuetendusega Marianne Põld. Tema peamiseks tõmbenumbriks oli 9-aastane papagoi Fiona, keda lapsed said seemnetega sööta, aga ka käe peale võtta.
Paberipäeva organiseerimise eest pälvisid tänukirja Sirje Põlendik, Anne Tanne, Anu Mäeorg, Mare Villemsoo, Kelly Kruusmann, Henda Veske, Meelika Mäeorg, Koidu Treial, Aita Tammeorg, Tanel Veske, Ülle Siiberg, Kristi Huusi, Kaspar Huusi, Mihkel Oruaas, Anija vallavalitsus, Kehra rahvamaja ja kohvik Rong.
Korraldustööde kandvaks jõuks olnud Anne Oruaasa sõnul oli Kehra 4. paberipäeva eelarve 2200 eurot. Seda rahastasid kohaliku omaalgatuse programm ja Anija vald. Telgid saadi laenuks Ida-Harju koostöökojalt, helitehnika, lauad ja pingid Kehra rahvamajalt.
“Kõik, mis me plaanisime, läks ka hästi,” ütles Oruaas. Ta tunnistas, et aastatel 2017–2019 jäi paberipäev korraldamata, sest energia kulus raudteejaama hoone renoveerimisele muuseumiks. “Ma arvan, et me teeme järgmine aasta ka,” lubas Oruaas siiski traditsiooni jätkumist.
