Kas kenale noorele naisele sobib ametinimetuseks „vallavanem“. Nimi eeldaks halli pead ja elukortse näos, „vanem“ on ikkagi vanem.

Kui vallavanemal on aga kirgas pilk, naerulohukesed põskedes ja pole ühtegi halli karva blondides kiharates, siis… Vägisi rändab ajakirjaniku mõte sinna esileedi, mitte vallavanema nime juurde.

Nii alustame vestlust natuke rohkem kui kaks kuud Harku valda juhtinud Katrin Krausega.

Järjest rohkem naisi on valitud nii vallavanemateks kui linnapeadeks. Kas ametinimetus „vallavanem“ aga see kõige paslikum on… Ma pole isegi jõudnud mõelda sellele. Toon siin paralleeli sõnaga „esimehed“. Ka selle nimetuse üle on diskuteeritud, aga sobivamat pole leitud. Minu arvamus on – nimi ei riku ametipidajat. Kui ametipidaja ise oma ametinime ei riku.

Kui palju peale võimuletulekut on uus koalitsioon eelmise vallavalitsuse tegevuskava ümber vaadanud?

Ma pigem ei ütleks, et oleme eelmise vallavalitsuse tööd kuidagi ümber vaadanud, aga kindlasti oleme andud palju uusi suundi. Prioriteediks on tõsta valla juhtimise kvaliteeti, panustada finantsjuhtimise korraldusse ning otsuste tegemisel lähtuda teadmispõhisest lähenemisest.

Kindlasti vajab panust vallavalitsuse branding. Oluline on tööprotsesside kaardistamine, mille tulemusel paraneb peaeesmärk – pakkuda kvaliteetseid avalikke teenused kodanike ja huvigruppide vajadustest lähtuvalt: uued lahendused, e-teenused ja innovatsioon.

Avaliku raha kasutamine peab olema läbipaistev, otstarbekas ja kontrollitav. Selleks avaldasime valla veebilehel interaktiivse töölaua, kus on võimalik tutvuda nii 2023. aasta eelarve projekti, 2022. aasta eelarve täitmise kui ka makse saajate infoga. Avaldatud info on kättesaadav igale huvitatule ja olulisemalt detailsemalt kui varem.

Kas siiamaani suureks tüliõunaks olnud Meriküla õppehoones jätkab kool tegutsemist?

Minu isiklik seisukoht on see, et vallajuhina poleks ma kunagi kinnitanud lastele õppehooneks kohta, mis on meie põhielurajoonidest kaugel, puuduvad erinevad ligipääsud, õpilastele on koolitee pikkus ebamõistlikult pikk. Analüüsimata jäi ka õppetöö korraldus, puudu on teaduslikud hinnangud õpilaste heaolust jne. Täna on õppehoone kasutusel juba kolmandat aastat ning paari kuuga seda ratast ei ole võimalik peatada.

Oluline on, et me kohtleks kõiki oma õpilasi võrdselt ja Meriküla õppehoone ei oleks ainuke sunniviisiline valik osadele meie valla lastest, kes elavad Rannamõisast lääne poole.

Rääkinud on ka rahvas! Eelmise aasta detsembris toimus Harku valla elanike rahulolu-uuring eesmärgiga välja selgitada Harku valla elanike rahulolu elukorraldusega vallas ning soovid ja vajadused selle edasiseks parendamiseks. Vastajate aktiivsus oli suur – vastas 1804 Harku valla elanikku.

Vallaelanike silmis on valla esmaseks arenguprioriteediks tõusnud hariduselu korraldus, sealhulgas teenuse kvaliteet 3. kooliastmes. 400 vastajal olid 8–12-aastased lapsed ning nende käest küsiti ka eelistust kooli valikul 3. kooliastmes. Vastajate seast ei olnud ühtegi inimest, kes soovinuks oma last panna õppima Meriküla koolihoonesse – selle rea taga oli null. See on väga kõnekas argument, mida ei tohiks tähelepanuta jätta.

On selge, et Meriküla õppehoones toimuvat 3. kooliastme õpet ei saa lõpetada päevapealt. Mis on teie nägemus Meriküla kui õppehoone kohta perspektiivis?

Selle aasta väljakutse hariduses saab olema 3. kooliastme läbimõeldud ja analüüsitud planeerimine järgnevateks aastateks. 2024. aastaks on ka lõppemas Harku valla haridusvaldkonna arengukava ning uue perspektiivi seadmine ootab teadmispõhiseid analüüse juba sellel aastal.

Arvan, et mida rohkem me oma inimesi juhtimisse kaasame, seda parem. Ka kõige erinevamate huvigruppidega tuleb üritada koostööd leida.

Minu isiklik arvamus on, et õppehoonena ei tohiks see kompleks kindlasti tegevust lõpetada, seal on väga head tingimused hariduselu korraldamiseks. Peame aga õppehoone kasutust muutma läbi sihtotstarbe. Näiteks nii, et seal ei toimuks kindla kooliaste õpe, vaid hoone oleks kasutuses valla kõigile haridusasutustele erinevate õppetundide või programmide läbiviimiseks.

Kas kavatsete jätkata trepi ja lifti projektiga Murastest Merikülla?

Kindlasti vajab ka Muraste ja Meriküla ühenduse probleem lahendust. Kolmiku tänava lõpus oleva allapääsu rekonstrueerimise näol. Lahendus peab olema kooskõlas kogukonna nägemusega ning hetkel oleme üle vaatamas tehnilisi võimalusi, et võimaluste selginemisel kaasata ka kogukond lõpliku lahenduse valikuks.

Mis puudutab koolitee küsimust, siis trepp-lifti ehitus toob lahenduse ainult seal lähedal elavatele õpilastele, aga need, kes elavad kaugemal – Suurupis, Vääna-Jõesuus –, nendele jääb jalgsi või rattaga liikumise maa liiga pikaks. Kujutagem ette lapsi kaugelt kooli minemas külmal talvehommikul…

Koolitee küsimuse aitaks lahendada uus juurdepääsutee, mille hinnanguline rajamine oleks tänaste ehitushindade juures 8–10 miljonit eurot. Harku valla eelarvega ei ole see kuidagi võimalik. Tegelikult oleks pidanud kõiki neid aspekte juurdepääsu osas analüüsima enne, kui õppehoone meie õpilastele seal avati.

Aasta alguses teavitasid Rail Balticu ehitajad, et sel aastal algab Harjumaal juba trassi muldkeha rajamine. Kas sellega seoses on kaevandajate või riigipoolne surve Harku valla piires paekivi kaevandamiseks tugevnenud?

Kaevandajate surve on meie vallale kogu aeg olnud. Ja see jätkub. Surve algab tavaliselt tulevasele kaevandusalale uurimisloa taotlemisega. Kui uuringud tehtud, siis tundub loogiline olevat, et kaevandamine saab alguse.

Eelmise aasta novembri lõpus andsime peaminister Kaja Kallasele vallavalitsuse ja vallavolikogu poolt pöördumise Sõrve looduskaitseala kehtestamiseks. Keskkonnaministeerium esitas detsembris vabariigi valitsusele Sõrve LKA moodustamise määruse eelnõu. Seega jääme lootma, et see aasta toob Harku vallale rohkem häid uudiseid kui 16 aastat kestnud protsessid, surve kaevanduste rajamiseks saab piiri ning meie väärtuslik metsamassiiv saab jätkuvalt täita kogu Tallinna ja Harjumaa kopsude rolli.

Paljude arvates on Harku valla tõsisemaks probleemiks lasteaiakohtade nappus. Kuidas kavatsete selle lahendada?

Käesoleva aasta lõpus valmiv Vääna-Jõesuu lasteaed aitab olulisel määral leevendada lasteaiakohtade nappust. Uus lasteaiahoone tuleb kahekorruseline, kuue rühmaga. Projekteerimine ja ehitamine maksab 4,8 miljonit. Vääna-Jõesuu lasteaed on valla jaoks 2023. aastal üks suurimaid ja olulisemaid investeeringuid.

Nimi ei riku ametipidajat. Kui ametipidaja ise oma ametinime ei riku.

Lisaks jätkame koostööd erahoidudega ja soodustame nende avamist. Eks kasvava vallana ongi meil suurimaks väljakutseks investeeringud haridusse ja tagamine, et igale lapsele alates 1,5 eluaastast oleks kindlustatud sõime- või hoiukoht.

Kui kindlalt tunnete ennast töötades koos volikogu koalitsiooniga, kus üks liikmeist on üle hüpanud Isamaast, teine mitu korda järjest erakonda vahetanud?

Minu nägemus on selline, et inimesed on ajas pidevas muutumises, samuti muutuvad ka inimeste väärtused ja suhtumine erinevatesse küsimustesse. Loomulikult saab koostööd teha inimestega, kes on ühisel väärtusväljal. Kohalikult tasandil on see pind meil tegelikult väga väike.

Laias laastus oleks otstarbekas teha koostööd kõikidega, hoolimata sellest, mis erakonna silt kellelgi rinnas on. Ainult laiapõhjaline koalitsioon tagab omavalitsuse arengu. Hetkel on meie koalitsioon moodustunud väärtuspõhiste eesmärkide pinnal. Nii et mul ei ole mingit põhjust tunda, et meie koalitsioon ei ole ühise eesmärgi nimel väljas.

Rõhutate kogu aeg kogukonna, erinevate huvigruppide arvamusega arvestamist. Kas ei peaks eesminejatel, vallajuhtidel, olema ka oma arvamus, nägemus, mida ellu viia. Tooksin siin vaid ühe näite: eesti rahvas mäletab roheliste ennastsalgavat võitlust Tallinnas Reidi tee rajajatega. Kes täna on aga mööda valminud Reidi teed sõitnud, saab aru kui rumal see võitlus oli, kui palju muutus Tallinn selles piirkonnas keskkonnasõbralikumaks, ilusamaks, avatumaks merele.

Mured ja probleemid tulevad esile kogukonnast. Sellepärast tundub minule kummaline, et probleeme teades ja adudes võetakse nende lahendamiseks otsus vastu nelja-viiekesi, vallavalitsuse tasemel, kogukonda kaasamata. Nii tuleb kindlasti tagasilöök.

Arvan, et mida me rohkem me oma inimesi juhtimisse kaasame, seda parem. Ka kõige erinevamate huvigruppidega tuleb üritada koostööd leida. Paraku alati ei pruugi see õnnestuda. Siis tuleb üritada leida kompromiss. Juhtimine ongi kompromisside kunst.