Üha enam on märgata, et traditsioonilise grillvorsti ja äädikas marineeritud šašlõki kõrvale on tekkinud uudseid marinaadiretsepte. Vahel grillitakse liha asemel juustu, tofut, juurvilju.

Kas Eesti laste eelistused on muutunud ja liha asendunud kikerhernekotletiga? Millist liha eestlane eelistab? „Minu lemmik on viiner varda otsas, aga minu suurele õele meeldivad väga juustuga täidetud seened,“ teatab 13-aastane Miia-Marii.

Liha ja köögiviljad annavad käsikäes kokku täisväärtusliku eine. Foto Jana Leu 

Siiski ütlevad viis 4–15 aastast last kui ühest suust, et viinerid ja pikad vorstid on grillimiseks nende suured lemmikud, kõik lapsed ajavad meelsasti vardasse ka vahukommid. Loomulikult käivad iga sooja suvepäeva juurde kohustuslikult jäätis ja arbuus. Alternatiivseid valikuid on enamus lapsi ja vanemaid valmis proovima, liha valikule tähelepanu eriti ei pöörata.

Kas taimne toit on liha asendamas?

Liivimaa Lihaveise asutaja Airi Külvet leiab, et eestlase toidulaualt ei ole liha kadumas. „Kogu maailmas ei ole liha nõudlus vähenenud, mis tegelikult ei ole hea. Lihal ja lihal on vahe, keskkonnaväärtusega liha on vähe ja niiöelda tööstuslikult toodetud liha tarbimine ei muutu enne, kui inimesed hakkavad tarbimiseks valima vaid head liha,“ kõneleb Külvet.

Üldjuhul on märgata, et lapsed eelistavad ikkagi pigem turvalisi ja harjumuspäraseid maitseid.

Eesti veiseliha tarbimise suur osakaal tuleb paljuski välja praagitud piimalehmadest. Veiseliha tarbitakse sellises koguses, et seda tuuakse riiki mujaltki juurde. Eesti inimene on aga hinnatundlik ja eelistab hinda kvaliteedile.

„Ideaalne oleks, kui inimene sööks vähem, aga kvaliteetselt, seda me ka alati räägime. Teadlikkus kasvab jooksvalt, aga meil on veel pikk tee minna, et inimene vaataks, mida ta ostab ja seda just kvaliteedi poolelt,“ arvab Külvet. Eesti tingimustes on lihaveised ainsad, kes on kasvanud vaid karjamaarohu peal, Eestis pole ühtegi nuumafarmi, kus loomi teraviljaga üles kasvatataks. Piimaveise toit on aga enamasti jõusööt ja ta lihasse on talletunud tema emotsionaalne taak, raske elu ja toidust tulevad lisandid. See on selge põhjus, miks peaks mõtlema liha päritolule.

Harjumuspärase liha asemel grillitakse ka juurvilju, maitset saab lisada suitsumaitseainetega. Foto Israel Palacio 

Jätkusuutliku toitumise edendaja ja kokk Triin Reilson seevastu leiab, et Eesti inimene on üha rohkem avatud erinevatele taimsetele lahendustele ja liha osakaal on vähenenud. „Samas näen ka inimesi, kes justkui protesti märgiks söövad kasvõi topelt liha, ja taimset toitu põhimõtteliselt ei proovi, aga kui nad peaksid enese teadmata taimset toitu sööma, siis kiidavad ja küsivad juurde,“ räägib Triin.

Laste toidulaud on muutumas rikkalikumaks

Lapsed söövad ja eelistavad tihtilugu sama toitu, mida nende vanemadki. Aga märgata on, et ka nemad on üha rohkem valmis proovima ja katsetama. „Et lapsele maitseks taimne toit, peaksid tekstuurid ja maitsed olema harjumuspärasele toidule sarnased. Hiljuti olin positiivselt üllatunud, kui väga lastele maitses pesto ja hummus. Need kaks on päris kindlasti eestlaste toidukultuuris juba kanda kinnitanud,“ räägib Triin Reilson.

Jätkusuutliku toitumise edendaja ja kokk Triin Reilson leiab, et Eesti inimene taimsetele lahendustele on üha rohkem avatud. Foto Triin Reilson 

Üldjuhul on märgata, et lapsed eelistavad ikkagi pigem turvalisi ja harjumuspäraseid maitseid. Ka viieaastane Robert kinnitab, et ta on küll tofuviinereid proovinud, aga need olid natuke teistsuguse maitsega. „Pärast tahtsin ikka seda pikka grillvorsti, kõht jäi tühjaks,“ lisas ta. „See on väga okei, kui laps eelistab taimset toitu, aga sellisel juhul tuleks välistada ka poolfabrikaadid, mida olematut lihasisaldust omav viiner näiteks on,“ lisab Airi Külvet.

Taimne toidulaud liha asemel

Kui aga mõelda taimsele toidule, mis lihasõbragi ära petaks, siis parimaks variandiks peab Reilson herneproteiinist Beyond burgeri pihvi, mis on peaaegu et õige maitsega ning täidab ka lihale sarnaselt kõhtu. Vardasse võib liha asemel ajada hoopis köögiviljad nagu näiteks baklažaan, suvikõrvits, sibul, kirsstomatid, šampinjonid.

Eelnevalt tuleks köögivilju hoida vähemalt tund aega marinaadis, mille võib kokku segada Balsamico kastmest, õlist, meest, sojakastmest, maitseks lisada soola, pipart ja erinevaid ürte. Ka seente grillimine erinevate täidistega on hea lisand salati kõrvale. Seened võib täita erinevate juustudega või näiteks hummusega, sättida umbes kümneks minutiks fooliumisse mähituna grillile ja seejärel nautima asuda.