Sügise saabudes tõttavad mudilased lasteaeda. Et Harjumaa rahvaarv kasvab kiiresti, iseäranis n-ö kuldse ringi valdades, tundis Harju Elu huvi, milline on olukord lasteaiakohtadega.
Nagu arvata võibki, pitsitab king eeskätt Viimsi, Rae, Harku ja Saue vallas. Tempokas elanike arvu kasv on tekitanud olukorra, kus olemasolevatest munitsipaallasteaedadest lihtsalt ei piisa.
Päästeventiiliks on Tallinna lähedus, eralasteaedade rohkus, aga ka laste hoidmine kodus.
Sajad kohad puudu
Viimsis on MLA Viimsi Lasteaiad kaheksa lasteaiamajaga ning Püünsi kooli lasteaed. Vallale pakub munitsipaalteenust eralasteaed Väike Päike. Kõigis kokku on algaval õppeaastal kokku 966 kohta.
Valla kommunikatsioonijuht Elis Tootsmani sõnul on Viimsi vallas lasteaiaealisi lapsi aga lausa 1960. Seetõttu tegutseb vallas viis eralasteaeda ning finantseerimislepingud on 17 eralasteaiaga Tallinnas.
“Nagu paljudel kasvavatel omavalitsustel, on ka Viimsis lasteaiakohtade puudus. Seda leevendab eralasteaedade ja lapsehoidude olemasolu. Viimsi vallas on võrdlemisi kõrged eralasteaedade ja hoiutoetuste määrad, mistõttu paljud vanemad on teinud valiku just nende kasuks,” arvab Tootsman.
Rae valla kümnes munitsipaallasteaias on kohti kokku 1600, lasteaiaealisi lapsi aga 2200. “Täpset arvu, kui paljud lähevad sügisel valla lasteaedadesse, ei saa hetkel öelda, kuna lasteaiarühmade nimekirjad kinnitatakse 10. septembriks,” teatab vallavanem Mart Võrklaev.
Kuidas ikkagi lahendatakse 600 lapse probleemid, kelle jaoks Rae vallal lasteaiakohta ei jagu? “Kui laps on saanud pooleteise aastaseks ja vald ei paku lasteaiakohta, siis on võimalik valida erinevate alternatiivide vahel,” selgitab Võrklaev. Nendeks on koduse mudilase toetus, lapsehoiuteenuse toetus ning eralasteaedade toetus.
“Ehk vanemad saavad lapsed viia eralasteaeda või –hoidu või tasuda koduse mudilase toetuse abil lapsehoidjale või ise lapsega kodus olla. Samuti kasutavad vanemad päris suurel hulgal naaberomavalitsuste, eeskätt Tallinna lasteaedasid,” täpsustab Võrklaev.
Vallavanem tunnistab, et Rae vallas on lasteaiakohtade puudus. “Kõige rohkem on lapsi järjekorras Peetri piirkonnas. Lasteaiakohtade puuduse leevendamiseks Peetri kandis ehitame Järvekülla kahte uut lasteaeda – üks 120-kohaline, mis asub Leerimäe teel ja teine 180-kohaline, mis asub Turu teel. Mõlemale hoonele pandi nurgakivi 15. augustil ning lasteaiad valmivad 2019. aasta märtsis,” lisab Võrklaev.
Harku valla kuues munitsipaallasteaias ja ühes lastehoius käib kokku 828 last, lasteaiaealisi on aga ca 1200. “Lisaks valla munitsipaallasteaedadele ja hoiule on Harku vallavalitsusel hea koostöö lapsehoidude ja eralasteaedadega, kuhu vanemad saavad lapsed viia. On ka Tallinna lasteaedades käivaid lapsi,” selgitab valla kommunikatsioonijuht Liina Rüütel.
Samas tunnistab Rüütel, et mitmed kohataotlejad on tulnud veel augustikuus ja nende lastele kohaleidmine on keerulisem. “Veebruaris 2019 plaanime avada Alasniidu lasteaia filiaalina Harkujärve lasteaia osalise koormusega sõltuvalt sooviavalduste arvust ning 2019/2020. õppeaastast juba täismahus 6 lasteaiarühmaga,” teatab ta.
Saue valla kümnes munitsipaallasteaias on kohti kokku 1390. “Piirkonniti mõned probleemid siiski on, peamiselt Laitse lasteaias, mille laiendus rühma võrra uuest aastast hiljemalt valmib,” ütleb vallavanem Andres Laisk.
Saue vallas on lapsi vanuses 1,5-7 aastat aga ligikaudu 1800. Laisk kinnitab sellegipoolest, et kõigile lastele vanuses 3+ on soovi korral tagatud koht valla lasteaias. Päästeventiili näeb ta ka valla mitmes eralasteaias.
Optimaalne olukord
Jõelähtme valla kolmes munitsipaallasteaias on kokku 416 kohta, lasteaiaealisi lapsi 420. “Probleemiks on, et vabad kohad ei asu lapsevanematele alati sobivas piirkonnas. Täna on näiteks Loo lasteaias 18 last, kes jäid soovitud kohast ilma, samas Neeme Mudilas on tänase seisuga 12 vaba kohta ja Kostivere lasteaias 30 vaba kohta,” selgitab vallavanem Andrus Umboja.
Jõelähtme lapsi käib ka Maardu ja Tallinna lasteaedades. “Vallavalitsusel on mõlema omavalitsusega sõlmitud lasteaiakoha kasutamise kokkulepped,” lisab Umboja. “Lisaks on Jõelähtme vallas eralasteaia- ja lapsehoiuteenuse toetus, mida pakume peredele, kes mingil põhjusel lasteaiakohta kasutada ei saa.”
Saku valla kolmes munitsipaallasteaias on kohti praegu 753. Vastavas eas lapsi on vallavanem Marti Rehemaa sõnul praegu 808, aga lasteaedade nimekirjad kinnitatakse augusti lõpu seisuga.
“Kui lähtuda sellest, et viimastel aastatel oleme suurendanud rühmades olevate laste normarvu lubatud maksimumini, loonud juurde uusi sõime- ja aiakohti, pole me suutnud tagada kõikidele soovijatele, vanusest 1,5 aastat, sõimekohta, võime öelda jah, et meil nagu oleks sõimekohtade puudus. Tegelikkuses võimaldame puuduvate sõimekohtade asemel vanema nõusolekul lapsehoiuteenust, kus vanema poolsel rahastamisel rakendame sama kohatasu määra võrdselt valla teiste munitsipaallasteaedadega,” arutleb Rehemaa.
Maardu kolmes munitsipaallasteaias on praegu 757 kohta. “Valdav enamus Maardu lasteaiaealistest lastest käib Maardu lasteaedades,” selgitab Maardu linna avalike suhete juht Jelena Katsuba.
Järjekordade vätimiseks ehitatakse praegu 80-kohalist uut Muuga lasteaeda, mis valmib oktoobris. “Lähiaastatel on samale lasteaiale plaanis projekteerida 40-kohaline juurdeehitus,” lubab Katsuba.
Vabu kohti üle
Keila linna kahte munitsipaal- ja ühte eralasteaeda läheb sügisel 659 last, samas kui lasteaiakohti on 705. Lasteaiaealisi lapsi on linnapea Enno Felsi sõnul kokku 742.
“Kõik lasteaiaealised lapsed ei soovi lasteaiakohta Keila linnas. Põhjused on erinevad: vanem on noorema lapsega kodus või vanem ei soovi last lasteaeda panna või laps käib näiteks Tallinna lasteaias,” selgitab Fels.
Samas tunnistab Fels, et üks kolmest lasteaiahoonest ehk Miki ei vastanud enam nõuetele. “Vana hoone on lammutatud ja seni kuni uus lasteaed valmib, asuvad lapsed ajutiselt moodulmajades,” lisab Fels.
Lääne-Harju vallas on lasteaedu kokku 10, neis lasteaiakohti 787. Lasteaiakohtadest on hõivatud 636, vabu kohti on lausa 151. Kohtade puudus kimbutab üksnes Laulasmaa lasteaeda.
“Kuna meie valla teistes lasteaedades on vabu kohti, siis on lapsevanematel võimalus neid alternatiive kasutada,” selgitab Rindla. Vabu kohti nimelt on valla lasteaedadest lausa kaheksas, enim Rummu lasteaed Lepatriinus ja Paldiski lasteaed Naerulinnus.
Kose vallas on neli lasteaeda 504 kohaga, kuhu sügisel läheb 470 last. Hakkab silma, et kui Ardu lasteaias ja Oru lasteaias Mesimumm on vabu kohti, siis Kose lasteaeda Päevalill ja Kose-Uusemõisa lasteaed-algkooli kõik soovijad ei pääse.
Kose valla haridusnõunik Aleksandr Apolinsky sõnul on paljud väikelapsed kodused: “Nemad tulevad alles koolieelikute rühmadesse.” Osad lapsed käivad lasteaias teistes omavalitsustes.
Anija valla kahel lasteaial on kokku neli hoonet 342 kohaga, samas kui 1,5-6-aastaseid lapsi on kokku kõigest 301. “Kõik soovijad saavad koha valla lasteaias,” lubab abivallavanem Marge Raja.
Kuusalu valla neljas lasteaias on kohti kokku 365, lapsi vanuses 0-7 seevastu 516. Abivallavanem Anu Kirsmani sõnul kohtade puudust ei ole, sest suur osa väikelastest on lihtsalt kodus. “Kohti on. Võtame vastu ka teiste omavalitsuste lapsi,” ütleb ta.
Raasiku valla kolmes lasteaias on kohti kokku 322, lasteaiaealisi seevastu 274. “Koha puudus on hetkel vaid sõimerühmades. Sellel aastal jäi kohata esialgu kümme sõimeealist last,” selgitab Raasiku valla hariduse-, kultuuri- ja spordiosakonna juhataja Juta Asuja.
Ühest lasteaiast piisab
Kiili vallas on üks Kiili lasteaed, mis paikneb küll neljas erinevas majas. “Teoreetilisi kohti on üle 380, praktilisi oluliselt vähem ehk 342,” selgitab vallavanem Aimur Liiva.
Lapsi, kellele tuleb tagada kas lapsehoiu või lasteaiakoht, on Kiili valla elanike registris 450. “Tallinna ja teiste lähinaabrite munitsipaal- ja eralasteaedades käib ca 50 eri vanuses last. Lasteaed on pigem vanemate töökoha, mitte elukoha lähedal,” selgitab Liiva, kelle sõnul puudub vallal vajadus uusi lasteaiahooneid ehitada.
Loksa linnas on üksainus, 140-kohaline lasteaed Õnnetriinu. Lasteaiaealisi, kelleks Loksa loeb mudilasi vanuses 2-6, on linna andmetel 90. „Nii nagu Loksa lasteaed võtab vastu lapsi teistest omavalitsustest, käivad ka Loksa lapsed teiste omavalitsuste lasteaedades. Kõik oleneb vanemate soovidest ja vajadustest,“ selgitab linnapea Värner Lootsmann.
