Eelmisel nädalal seisis Eesti riik silmitsi eriskummalise probleemiga. Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) kaablid said kahjustada, kuid vastaseks polnud välisriik, kurikaelteks polnud isegi mitte kohalikud nolgid, vaid väikesed neljajalgsed närilised – rotid. Muret jagus neljaks päevaks.
Riigi Infosüsteemide Ametil on CERT.EE osakond, mis jälgib Eesti riigi jaoks kriitiliste teenuste toimimist. 19. novembri õhtul kell seitsme ajal märkasid nad, et osade riigivõrgu klientide andmeside on häiritud.
Probleemse koha otsimist alustati 20. novembri hommikul kell kaheksa. “Fakt on see, et maa alla näha me ei saa ning katkestuse või anomaaliad avastame, kui mingi teenus on häiritud,” selgitab RIA osakonnajuhataja Kaido Plovits.
“Enamasti on andmesidekaabel vähemalt 70 sentimeetri sügavusel ning kaitsetorus, seega on haavatavad sidekaevud- ja konteinerid,” täpsustab ta.
Otsiti katkist kohta
“Kogu riigivõrk katkise kaabli tõttu maas ei olnud, küll aga osa teenuseid, mille andmeside liikus kaablil, mis ühendas kahte riigi andmekeskust,” jätkab Plovits.
Esialgu polnud täpselt teada, kus kaablit kahjustati. “Kaabli otstesse pandi seadmed ja hakati otsima katkist lõiku. Kaabel aga osati töötas, mistõttu võttis katkise koha leidmine aega,” selgitab Plovits.
Kella kolmeks 20. novembri pärastlõunal oli selge, millises sidekaevus kaablit rikutud oli. Selgus, et katkine koht asub Harku vallas Suurupi kandis ja rikkujateks on rotid.
Otsustasime, et vältimaks hilisemaid suuremaid kahjusid on mõistlik kaabel kohe parandada. Kella viie paiku alustasime kaabliparandustöödega, mis lõppesid suures osas kella poole kümne paiku õhtul,” jätkab Plovits.
Häda mitmel asutusel
“Kaabliparandustööde tõttu olid häiritud eesti.ee portaali töö, haigekassa digiretseptide väljastamine, RIA sisemine võrguliiklus ning Eesti Loto teenused. Kõige pikem andmekatkeskus oli Harku valla koolides, lasteaedades ja kohalike omavalitsuse hoonetes ning nende andmeside taastus öösel poole ühe ajal,” täpsustab Plovits.
“Kaabli näol oli tegu telekomide poolt laialt kasutatud fiiberoptilise andmesidekaabliga. Närilised rikkusid kaablit mitmest kohast, parandamiseks tuli välja vahetada kümneid meetreid kaableid. Kui me oleksime oodanud parandamisega, siis võinuks andmeside peatuda suvalisel hetkel ning kaasa tuua suurema kahju,” lisab Plovits.
Päris kõigega 20. novembril siiski ühele poole ei saadud. 21. novembri õhtul kella kümne paiku tegeldi taas kaablivahetusega. Öösel kella kolmeks olid kaablikiud kokku keevitatud. Võrguühenduse testimise ja kontrollimisega lõpetati 22. novembri hommikul kell viis.
Parandustööde otsene kulu on esialgsel hinnangul 5000 eurot. Katkestuse põhjustatud kaudset kulu alles luuakse kokku.
Vaja automatiseerimist
“Osa andmevahetusest kolis automaatselt üle teisele magistraalühendusele. On olemas alternatiivne andmesidekanal ning teenused, mille kolimine ühelt kaablilt teisele oli automatiseeritud, tegid seda silmapilkselt. Kuid osa teenuseid, nagu eesti.ee portaal, vajasid käsitsi ümber tõstmist, mistõttu oli ka selle töötamine häiritud,” täpsustab Plovits.
“Kui me viime automatiseeritud ümberkolimise lõpuni, siis tulevikus selliseid katkeskusi ei esine. Seade, mis võimaldab automaatset ümberkolimist, maksab ca 100 000 eurot. Euroopa Liidu struktuurifondi toetuse abil oleme ostmas uusi seadmeid. Aasta pärast peaks kõik need seadmed olema paigutatud ning töötama,” loodab Plovits.
“Jälgime igapäevaselt teenuste toimimist ning lahendame häire esimesel võimalusel. Sarnaselt lahendavad andmesidekatkeskusi ka telekomid,” lõpetab Plovits.
RIA riigivõrgu andmeside osakond pakub andmeside- ja internetiteenust riigiasutustele ning kohalikele omavalitsustele, erandjuhul ka riigi nimel avalikku teenust osutavatele juriidilistele isikutele.
Pakutava andmeside kiirus on enamasti kuni üks gigabait sekundis, aga seda saab vajadusel tõsta kümne gigabaidini sekundis. Riigivõrk tagab, et riigiasutuste internetiliiklus on suures osas eestisisene ning ei läbi teiste riikide seadmeid.