Järjekorras seitsmes üle-eestiline avatud kalasadamate päev toimub laupäeval, 26. aprillil, mil külastajaile on avatud sadamad Eesti eri paigus.
Avatud kalasadamate päeval saavad külastajad tutvuda sadamate ja kalandusega, mekkida kohalikku kalatoitu, osta äsjapüütud värsket kala otse kalurilt, soetada maitsvaid kalatooteid. Sadamad on avatud kella 8–14. Meelt lahutavad paadisõidud ja muusikalised ühendused, muusika ja rõõmus seltskond.
„Igal kalasadamal on oma programm, tegevust jagub kogu perele. Kohal on kalateadlased ja -kokad, osaleda saab töötubades ja käia kalakohvikutes. Meelt lahutavad paadisõidud ja muusikalised ühendused, lastele toimuvad kalaõpitoad, teadusteater ja õngekoolitused,“ kõneles kalanduse teabekeskuse juht Erko Veltson.
Kui korraldajalt küsida, kust sellise toreda päeva idee tuleb, jääb mees muhelema.
„Kes seda täpselt enam mäletab, aga eeskuju tuli avatud kalasadamate päeva tähistamiseks kindlasti avatud talude päevast. Tekkis vajadus inimestele näidata, et kala ei tule poest ja et Eestis on mitusada kalasadamat, kus rannakalurid igapäevast tööd teevad,“ ütles Veltson.
„Tekkis vajadus inimestele näidata, et kala ei tule poest ja et Eestis on mitusada kalasadamat, kus rannakalurid igapäevast tööd teevad.“
Kalanduse teabekeskuse juht
Erko Veltson
Korraldajate soov on, et inimesed looksid kaluritega kontakte ning värske kala ostmine otse püüdjalt ei jääks vaid ühekordseks ürituseks, vaid sellest kasvaks traditsioon. Nii et kala, mida inimene oma toidulauale paneb, ei ole enam anonüümne, vaid ta teab, et see pärineb kindlalt kalurilt.
Osaleb paarkümmend sadamat
Läbi aastate on Veltsoni sõnul osalevate sadamate arv olnud suhteliselt stabiilne – igal aastal umbes 20 sadamat.
„Kalanduse teabekeskus katab igas kalanduspiirkonnas – mida meil on kaheksa – ühe sadama programmi. Piirkonnad teevad vastavalt võimalustele ning pealehakkamisele ka ise mõnes sadamas tegevusi. Sellel aastal on hetkeseisuga osalemas 20 sadamat,“ kinnitas Veltson. Ka külastajate arv on korraldaja sõnul enamasti jäänud 20–30 tuhande vahele, kuid hea ilma korral võib seekord ka rohkem rahvast oodata.
„Päeva õnnestumisel sõltub palju kõige olulisemast faktorist ehk ilmast. Samas ei ole ilm siiani veel ühegi sadamatepäeva üritust täielikult rikkunud. Öeldakse ju, et pole halba ilma, on vale riietus. Tulles sadamasse ja mere äärde, on ikka soovitatav ennast soojalt ning tuule- ja merekindlalt riietada,“ kõneles Veltson.
Tema sõnul sõltub sadamate külastatavus väga palju ka geograafilisest asukohast – kui Ruhnu saarele polegi loota rohkem kui pooltsadat külastajat, siis näiteks Pärnu kesklinnas asuvale Japsi kaile tuleb ka kehva ilmaga mitu tuhat inimest.
Harjumaal saab külastada kolme sadamat
Harjumaalt osalevad Veltsoni sõnul kolm sadamat: Leppneeme, Ristna ja Hara sadam. Kui korraldajalt pärida, mis sel aastal teisiti on, vastab ta, et suuri muudatusi sellel aastal ei ole.
„Loodame, et ilm soosib üritust ja ka kala on sel ajal nii palju liikumas, et kaluritel oleks, mida müüa. Kuna maikuust läheb siseveekogudel kalapüük kinni, siis see ongi viimane võimalus Peipsi- ja Võrtsjärve äärest veel värsket kala saada,“ rääkis Erko Veltson. →
