Veel mõned aastad tagasi räägiti Tallinna ja Helsingi ühendamisest. Juttu oli siis ka merealuse tunneli rajamisest Helsingist Tallinnasse. Nüüd on kaksiklinna teema nagu soiku jäänud. Hiljaaegu külastas aga Harjumaa omavalitsusjuhtide delegatsioon põhjanaabreid ning juttu oli taas ka kaksiklinnast.

Vastab Harjumaa Omavalitsuste Liidu arengunõunik Tiina Beldisinsky.

Kui palju on aastal 2040+ inimeste igapäevaelus tunda, et elatakse kaksiklinnas, Tallsinkis?

Tunduvalt rohkem kui praegu. Eesmärk on ühendada Tallinna ja Helsingi linnapiirkondade potentsiaalid ja kasvada ühendatud majanduspiirkonnaks. Igapäevaelus reklaamitaks nii suuri kui väiksemaid sündmusi (kontserte ja näituseid), mis toimuvad üle lahe Helsingi tänavatel ja vastupidi. Ülikoolide valikul ei ole Helsingis keerulisem õppida, kui Lasnamäelt TTÜs käia.

Tiina Beldisinsky, Harjumaa Omavalitsuste Liidu arengunõunik. 

Lühidalt on 30-minutine metrooühendus tegelikult selge tõuge oma äri arendamiseks ja see hakkab välja paistma. Soome pealinn ja Uusimaa maakonna keskus Helsingi on meile küll lähedal ja meid ühendav laevaliiklus on tihe, kuid ikkagi ei ole meil tavameedias igapäevaselt infot Helsingi ja selle lähipiirkonna kontsertide, näituste ja muude huvipakkuvate sündmuste kohta. Maha pole maetud ka Tallinna ja Helsingi vahelise raudteetunneli mõtet.

Tõenäoliselt aastal 2040 me rongiga Helsingisse veel ei saa, aga meie kahe pealinna vahel töötaks selline raudteeühendus pigem Tallsinki metroona, mis võimaldaks igapäevast töö- või õpirännet, kultuurisündmuste külastusi ning teeks ka Vantaa lennujaama oluliselt lihtsamalt kättesaadavaks.

Milline on selle linna koht Põhja-Euroopas? Euroopas?

Tallinna ja Helsingi piirkonnad näevad vaeva, et olla rahvusvahelises konkurentsis tegijad ja meelitada siia rohkem kapitali, töökohti ja turiste. Kõik kipub koonduma suurlinnadesse. Me ei soovigi kasvada maailma mõistes suurlinnaks, aga Läänemere piirkonnas võiksime küll haarata oma koha regiooni keskpunktina. Me saame seda targalt teha – liites kahe riigi potentsiaali üheks kaksikregiooniks.

Tallsinki metropoliregioonis on ligi 2,5 miljonit elanikku (ilmselt tunneli valmimise ajaks on see pigem 3 miljonit) ja siin on põnev kultuurikihistus. Tänagi täiendatakse teineteist, kui Tallinna piirkond pakub väärikat ajalugu ja noort arenevat ettevõtluskeskkonda, Helsingi aga lahedat disaini ja väravat põhjamaade kultuuri ja traditsioonide juurde. Mõlemad on tugevad uue majanduse ja digitehnoloogia vallas. Meie piirkonnad on piisavalt lähedal ja samas piisavalt erinevad, et täiendada ja olla huvitavad nii üksteisele kui ka kogu maailmale.

Kaks väikest linna (ka Euroopa kontekstis) suudaksid kokkupanduna olla palju suuremad kui liidetavate summa. Kõige enam kasvavad akadeemilised võimalused, kirev kultuurielu, investeeringud piirkonda, rohkem ressursse ja võimalused kasutada ühiseid teenuseid. Meil on siin hea segu majandusest, uuenduslikust mõtlemisest, kvaliteetsetest teenustest ja meeldivast elukeskkonnast.

Kaksiklinnana toimides oleme atraktiivsemad ettevõtluspiirkonnana. Mõlema piirkonna elanikud saavad paremini kätte infot toimuvate kultuuri- ja spordisündmuste kohta.

Meie piirkonna inimesed on targad ja avatud kasutusele võtma uusi tehnoloogiaid, majandus on paindlik ja kiiresti reageeriv ning meil on suhteliselt väike sotsiaalne ja geograafiline segregeeritus (head tulemused koolides ei sõltu liigselt sotsiaalsest taustast või geograafilisest asukohast, seda näitavad kasvõi PISA testid) – see kõik võimaldab hästi koos toimetades tõusta tippteaduse ja targa majanduse koondumiskohaks.

Kas ja kuidas selline kaksiklinn mõjutab meie keelt ja kultuuri?

Kindlasti mõjutab. Kultuuri osas võib julgelt väita, et see rikastab nii füüsilist kultuuri rohkemate võimaluste ja pakkumiste osas kui ka vaimset, andes laiema foorumivälja. Keelega võib juhtuda, et pealinnapiirkonnad hakkavad rohkem üksteiselt tavakeelde väljendeid laenama ja võib-olla hakkab soome keel taas mõjutama tänavakeelt (hetkel mõjutab inglise keel, traditsiooniliselt on mõjutajaks olnud ka vene keel), aga midagi rohkemat ei usu vähemasti lähema 100 aasta piires.

Oluline on saada omavahel tuttavamaks, et meil oleks sõpru, tuttavaid, klassikaaslasi ja kolleege mõlemal pool lahte, sest vaid läbi ühiste tegevuste saame kõik sellest koostööst kasu. Tõenäoliselt tõuseb Eestis huvi soome keele ja Soomes eesti keele õppimise vastu, ei saa unustada ka vene- ja rootsikeelset elanikkonda mõlemal pool lahte. Kindlasti ei kaota vähemalt esialgu suhtluskeelena tähtsust ka inglise keel. Teadmismahukas ettevõtluses on töötajaskond juba praegu rahvusvaheline ja töökeeleks tihtipeale inglise keel. Kaksiklinnana toimides oleme atraktiivsemad ettevõtluspiirkonnana. Mõlema piirkonna elanikud saavad paremini kätte infot toimuvate kultuurija spordisündmuste kohta.

Millised omavalitsused on arengumootorid?

Meie eesmärk ei ole konkureerida teiste Eesti maakondadega, vaid pigem olla tugevad rahvusvahelises konkurentsis, eriti arvestades oma lähinaabreid Helsingi, Stockholmi ja Riia linnapiirkondadest. Kõik meie omavalitsused tegelevad aktiivselt arengu edendamisega, aga teemad on erinevad. On omavalitsusi, mis edendavad ettevõtlust ja neid, mis keskenduvad pigem rohelisele ja rahulikule elukeskkonnale. Mitmekesisus on Harjumaa tugevus.

Kuidas toimub linnalähedase piirkonna ühildumine Tallinnaga, kui kaugele ulatuvad trammi- ja trolliliinid?

Töö selle nimel, et trammiliinid ühtse võrgustikuna toimiks ja pikemas vaates ka linnapiiri ületaks, on käimas. Kahjuks pole lähiaastatel veel näha, et Tallinna trammi- ja trolliliinid linnast väljapoole ulatuks. Selleks on ka mitmeid põhjuseid. Esimene on selge poliitiline tahe ja soov leida vahendeid (nii riigi kui EL-i abiga). Praktikas on aga esmalt trammivõrgustiku laiendamiseks vaja lahendada „pudelikael“ Tallinna kesklinnas.

Selleks, et trammid saaks liikuma panna nii Viimsist, Peetrist kui ka Tabasalust, on vaja, et kesklinnas oleks piisavalt läbilaskevõimet. Hobujaama, kuhu kõik liinid koonduvad, on oma läbilaskevõime praktikas ammendanud ja nii on Liivalaia ühendus järjest olulisem. Teisalt oleme veendunud, et tramm, mis moodustab linnatranspordi „selgroo“, peab olema lahendatud tervikvõrgustikuna, ning kindlasti tuleb tõsta kiirust, parandada kasutusmugavust ja teha koostööd Tallinna ja ülejäänud Harju maakonna valdade vahel, et kaoks tinglikud piirid. Raudteel on Harjumaal väga suur potentsiaal, nii linnaliikluses kui ka maakonnaüleselt.

Kaarel Kose, HOL-i väliskoostöö nõunik: rongid väljuvad iga seitsme minuti tagant

Euroopa tuntuim tunnel, Eurotunnel, on ühendustee Inglismaa ja Prantsusmaa vahel. Tunnel avati reisijatele 1994. aastal. La Manche alla rajatud tunneli pikkus on 50,45 km, suurim sügavus 75 meetrit. Tunnel koosneb kolmest osast – kahel pool on põhitunnel, keskel teeninduskoridor. Esimestel aastatel tunnelit majandav ettevõte kiratses, 2005. aastal ähvardasid ehitust finantseerinud pangad koguni ettevõtet pankrotiga.

Aasta-aastalt on aga tunnelit läbivad kaubavood kasvanud, praegu toimub 26% saareriigi ja mandri-Euroopa vahelisest kaubavahetusest läbi tunneli. Kõik tunnelit läbivad autod, nii kauba- kui ka sõiduautod, võetakse rongile, mida britid kutsuvad rolling highway ehk liikuv maantee. Rongidega opereerimine on jõudnud sellise täiuseni, et veeremid väljuvad mõlemale poole iga seitsme minuti tagant. Viimastel aastatel on hakatud kõnelema, et peaks mõtlema teisele tunnelile.

Huvitav on seegi, et 4,9 miljonit kuupmeetrit pinnast, mis tunneli kaevandamisel välja toodi, moodustab nüüd 30-hektarilise looduskaitseala Kenti maakonnas, kuulsate valgete kaljude ees. Prantsusmaa poolele on materjalist moodustatud mägi Le Fond Pignon’i juurde. Ka Eesti ja Soome vahele kavandatud tunnel on raudteetunnel. Ja kindlasti see tihendaks kahe linna ja kahe riigi vahelisi suhteid. Suuremat pilti vaadates elavdaks aga kogu piirkonna majandust. Eriti veel arvestades, et Rail Baltica ehitus edeneb.