27.juunil esitles Hillar Palamets Keilas raamatukogus kümnetele huvilistele värsket raamatut “Pajatusi Keilast ja kaugemalt”. Ajaloolane sai kätte linna aumärgi ning vestles üle tunni enda elust, tegevusest ja hobidest.
Paari nädala pärast 90.sünnipäeva tähistav ajaloolane, publitsist ning ajaloo propageerija Hillar Palamets on endiselt vitaalne ning kaasakiskuva jutustamisoskusega. “Sünnikuupäev on tulnud tänu arstidele, aastad tänu Keilale,” naljatas mees.
Ta meenutas, et on Keilas elanud või suvitanud 81 aastat. Raamatukogu lugeja on Palamets olnud 79 aastat. 1930ndatel aastatel oli kogu juht Magda Kohava. “Tema lapselaps tegeleb praegu Lõuna-Eestis saeveski ja tulevase tselluloositehasega,” lisas ajaloolane.
Aga enne, kui Hillar Palamets asus rääkima pajatuste ja meenutusteraamatust, andis linnapea Enno Fels talle üle Keila linna aumärgi number 002. Ning uhkusega ütles linnajuht, et temal on värske laureaadiga juured ühest kandist ehk täpsemalt Koerust.
Keila tunnustus olevat Palametsale teine autasu ühe omavalitsuse tutvustamise eest. “Aastal 2003 ilmus minu raamat “Lugusid toonasest Tartust”. Seda müüdi esimese hooga 3000 ning hiljem veel 2000 raamatut. Tartu aasta teo konkursil jõudis teos esikümnesse,” rõõmustas ajaloolane.
Palamets lisas, et kaks omavalitsust Eestis peavad iseseisvussõda. “Need on Keila linn ja Koeru vald,” ütles ta.
Kirjutas käsikirjas
“Kas teate, milline ajalooline päev täna on,” küsis ajaloolane huvilistelt. Ning vastas kohe “Teise P(p)aju lahingu päev”, viidates sellega Haabersti hõberemmelga mahavõtmisele. Värskeltilmunud 223-leheküljeline ja 662 grammi kaaluv “Pajatusi Keilast ja kaugemalt” sisaldab 105 lugu linnast ning laiemalt Lääne-Harjumaalt. Need on jaotatud 14 peatüki ehk ploki vahel. On tagasivaatavad peatükid 1930ndatest aastatest, kirikust ja usuelust, lähikonnas tsaariajal, Esimesest maailmasõjast Keilas ja Paldiskis ning raudteest, mis tõi arengut kogu Harjumaale.
Et mullu suvel ilmus väga mahukas koguteos Eesti kohanimedest, siis ei saanud ka Palamets mööda Lääne-Harjumaa toponüümikast. On ülevaated nimedest raudteel Nõmmelt Keilani, linna tänavanimedest ja ümbruskonna küladest. Eraldi plokk on pühendatud Keila haridus- ja spordielule. Raamatut teises pooles on Palametsa isiklikke mälestusi aastatest 1939-1944 ning koolivend Georg-Egon Arsti meenutused. 14. plokk on varia ehk Keilassegi hooneid projekteerinud (tegutsev kultuurikeskus ja lammutatud kaubamaja) Tartu arhitekt Arnold Matteusest ja muustki.
Pajatused ilmusid aastast 2015 Keila Lehes. Palamets saatis need kalligraafilise käekirjaga paberile kirjutatult postiga Keila Lehe toimetajale Agu Veetammele. Lood ja raamatu toimetas Anne Siniveer, raamatu kujundas Imbi Kromanov. “Ühele pajatusele kulus tööpäev. Alguses mustand, hiljem parandatud puhas variant. Tead, käsitsi kirjutamine on nagu sigaret suitsumehele või kokaiin narkomaanile. See annab hea tunde,” rõõmustas autor.
Raamatu esikaas. Kuidas olla vitaalne?
Kuidas on aga autoril õnnestunud säilitada hea tervis ja värske mälu? “Eks ma olen tegelikult Keilas “hõbekepi” najal liikuv Tartu pensionär,” naljatas vanahärra. Bioteadus olevat teinud selgeks, et rakkude paljunemine kestab inimesel 93. eluaastani. Kuid see pole veel inimea piir. Palamets meenutas, et ta küsitles 1960-1980ndatel mitmeid peaaegu saja-aastasi tartlasi. “Psühholoog Ramul ja keelemees Veski elasid 95-aastaseks. Pedagoogikateadlane Aleksander Elango aga üle saja,” ütles ajaloolane. Elango soovitas pika ea ja vitaalsuse hoidmiseks kolme asja: ole karske ja seda ka nooruses, tegele füüsilise tööga ning sinul olgu jõukohane eesmärk!
Palamets pajatas ka enda kahest hobist, mis on taidlusteater ja mälumäng. Näiteks on ta kehastanud Tartu linna kultuurihoone lavastuses “Pisuhänd” insener Sanderit. Tiit Piibeleht oli kirjanik Ain Kaalep. Ta on kirjutanud käsikirjad Tartu 950. aastapäeva vabaõhulavastusele aastal 1980 ning ülikooli 350. sünnipäeva lavastusele aastal 1982.
“Mälumäng mulle meeldib. Aga mitte raha peale, nagu on “Kuldvillak” või “Kes tahab saada miljonäriks?”. Ise ma väga kaua mängudes ei osalenud, sest mind kutsuti neid läbi viima,” meenutas ta. Nii kuulus Palamets aastaid ETV mängude žüriisse ning juhtis Tartu sarja.
ETV-s kohtus Palamets ka “Vana Hõbe” Hardi Tiidusega. “Temal oli alati mõni vembuga küsimus. Näiteks see, et milline maailma suurrahvas alustab paljusid kõnesid sõnadega “kaup ja kapsasupp”? Tuli välja, et venelased, kelle NSVLi aja kõnesid alustati sõnaga “tovarištši” ehk “kaup ja kapsasupp”,” meenutas Hillar Palamets.
