25. jaanuaril Keilas uue koolikorpuse avanud peaminister Kaja Kallas lõikas enda sõnul esimest korda linti. Kauaoodatud ehitus päästis kooli pikalt kummitanud ruumipuudusest.
Vastvalminud Pargimaja Männi õppekorpus on neljast eri ajal ehitatud hoonest kõige haigla- ning lauluväljakupoolsem. Varem on pikas reas valminud hooned aastatel 1930 ja 1960 ning neid ühendav vaheosa aastal 1967. Õppetöö on juurdeehituses toimunud juba paar nädalat. Ehituse aeg oli kiire, sest nurgakivi pandi esimesel korrusel asuva söökla põrandasse paika mullu 19. jaanuaril. Platsi ettevalmistus algas 2020. aasta varasügisel.
Teisipäeval, 25. jaanuaril oli käes avamise päev. Kohale saabunud peaminister Kaja Kallas rääkis tervituses: „Suur au on olla siin. Tunnistan ausalt, et ei ole enne ühtegi linti lõiganud. See on nüüd esimene kord. Hea meel, et see juhtub just Keilas, Eesti ühes suuremas koolis. Selles suures majas (valmis aastal 2010, asub Ehitajate tee ääres – toim.) olen korduvalt käinud ja sealt on vaid head mälestused ja kogemused,“ ütles valitsusjuht. „Tavaliselt on september see kuu, kui koolis kõik on uus. Aga ligi pool tuhat last said endale uue koolimaja nüüd jaanuarist. Kõikidel uutel asjadel – uus kodu, ümbruskond või raamat – on ikka spetsiifiline lõhn. Seda on tunda ka siin,“ lausus Kaja Kallas pärast ringkäiku.
Palju ruumi
Vaadata ja kogeda on uues kolmekorruselises hoones palju. Koolijuht Mait Tõitoja võrdles männiku poole avanevaid aknaid loodusmaalidega. Mõni aeg tagasi, kui lumi kõrgem oli, ronis esimese korruse aknale orav. Loomake ei kartnud kedagi ega midagi. Pani käpad aknale ning piilus läbi klaasi klassi. „Lõpuks on ka õpetajad vabanenud pingest, mida põhjustas pidev ruumipuudus,“ lausus direktor.
„Lõpuks on ka õpetajad vabanenud pingest, mida põhjustas pidev ruumipuudus.“
Kuigi Kaja Kallas polnud varem avamistel linte lõiganud, õnnestus kondiproov hästi. Abistasid volikogu juht Tanel Mõistus, linnapea Enno Fels ja parlamendi liige Timo Suslov. Samuti toimetasid algkoolimaja õpilasesinduse president Piibe Paalaroos ja koolijuht Mait Tõitoja.
Suusahoidlast saab uksest välja minnes kohe rajale siirduda. Kui koolijuht Mait Tõitoja viitas kroonilisele ruumipuudusele, siis juurdeehitusega sai kool juurde kolmel korrusel 20 klassiruumi 480 õpilasele. „Varem oli ühes klassis ruutmeetreid 44, nüüd on aga 60,“ ütles Tõitoja. Igal korrusel asub ka õpetajate tuba.
Sport ja kultuur saalis
Ehitati ka esimesel korrusel asuv söökla ja selle kohal läbi kahe korruse ulatuv spordisaal. Selles on kokkulükatavad astmed koos istmetega ja saalis saab pidada aktusi-kontserte. Tegemist on Keila koolide suurima spordisaaliga. Tänavapoolsel väliseinal seisavad kooli logo ja nimi.
Fotod Allar Viivik Esimesel korrusel on olemas ka oma suuskade ning suusasaabaste hoidmise ruum. Samuti rahvariiete komplektide ruum. Kokku ehitati peaaegu 4800 ruutmeetrit pinda.
Ümber korraldati kahe vanema osa vahele rajatud ehituse alumine korrus. Varem asus seal söökla. Nüüdsest aga on samas peasissekäik, 680 kapiga garderoob ning valvelaud. Kahes majakompleksis õpib praegu Keilas 1650 õpilast.
Kool ning laiendus arvudes
• Pargimaja kompleksis õpib 800 õpilast. Juurdeehituse valmimisega on koondatud Keila kooli pargimajja kõik 1.–4. klassid ning venekeelsed põhikooliklassid.
• Juurdeehitus läks kokku maksma 5,3 miljonit eurot. Õuealale lisandusid mänguväljakud ja jalgrattahoidjad 390 rattale, millest 240 on varjualustega.
• Projekteeris OÜ Projektbüroo arhitekt Jane Teresk. Hoone ehitasid OÜ Mapri Ehitus ning vee- ja kanalisatsioonilahendustega tegeles AS Magma. Rahastas koolihoonete haldaja AS Keila Vesi.
