Läinud nädalal jõudis avalikkuse ette teade, et Eesti vabariigi president andis mitmele edukalt ajateenistuse lõpetanud noormehele lipniku auastme. Värskelt nooremohvitserideks saanute hulgas oli ka Tabasalu ühisgümnaasiumist koos klassikaaslastega kaitseväkke läinud Markus Jan Martinonis.
Eelmisel suvel kajastas nii Harju Elu kui ka teised meediaväljaanded Tabasalu ühisgümnaasiumi ühes klassis kooli lõpetanud 16 noormehe otsust minna koos aega teenima. Mis on meesteks karastunud poistest tänaseks saanud?
“Läbisime Tapal kõik edukalt ajateenistuse. Suurtükiväes, nagu olime ka soovinud. Tõsi küll, üks meist arvati kuu aega enne teenistuse lõppu tervislikel põhjustel reservi, aga tegemist pole nii tõsise terviserikkega, et ta reservväelane ei saaks olla,” kõneleb läinud nädalal presidendilt lipniku auastme vastu võtnud Martinonis.
“Selle klassiga ma ei jõudnud isegi planeerima hakata, uurida, kas poisid ehk tahavad koos ka sõjaväkke minna – nii üksmeelne klass oli,” meenutab noormeeste sõjalise õpetuse õpetaja TÜG-is Kristo Pals. Poisid ise võtsid õpetajaga ühendust ja uurisid, kas on võimalik koos minna.
“Lõviosa ajast olime Tapal suurtükipataljonis. Palju oli koostööd ja ühiseid õppusi liitlasvägedega,” meenutab vastne lipnik möödunud 11 kuud.
“Eks edu sõltu ennekõike tahtmisest.”
Nagu enamikule teistele ajateenistusse minejaile, oli Martinonisele ja tema kaaslastele raskeim sõjaväeteenistuse algus, baaskursuse aeg, sõduri algteadmiste omandamine, harjumine kaitseväe ja sealse korraga.
“Kuna aga olime oma klassi poistega koos, siis oli see aeg meie jaoks ehk natuke lihtsam kui ülejäänutele – vähemalt kaaslased olid tuttavad,” muigab Markus Jan Martinonis.
Teine raske aeg oli Martinonise jaoks allüksusest sõjaväelise üksuse formeerimine. “Siis oli tegemist nii palju, et sain kolme ööpäeva jooksul ehk kaheksa tundi magada. Kogu aeg tuli rakkes olla,” räägib noormees katsumustest.
Selle eest läks aga Kevadtormil üksusel hästi, kõik lahingülesanded täideti. Ja üksuse enda juhil oli sedavõrra lihtsam, et varem oli kõvasti tööd tehtud, käsuliinid paika pandud.
Tehtud töö ja üles näidatud meisterlikkuse eest lahingus andis president Kersti Kaljulaid Markus Jan Martinonisele, nagu mitmele teiselegi ajateenistuse edukalt läbinule lipniku paguni.
“Eks see selle eest tuli, et allohvitseri kursustel olime püüdlikud, näitasime oma suutlikkust. Eks edu sõltu ennekõike tahtmisest,” ütleb lipnik elutargalt.
“Tegelikult tahan uutele kaitseväkke minejatele öelda – see on jumala lahe koht, saab palju uusi kogemusi, uusi tutvusi. Igal juhul tasub kaitseväkke minna,” annab värske allohvitser kahtlejaile nõu.
Edasi ootavad noormeest aga IT-õpingud TalTechis.
“Vahepeal käis peast küll läbi mõte, et jätkan kaitseväes, asun õppima kaitseväe akadeemias. Aga otsustasin ikka tsiviilelu kasuks. Sõjavägi jääb alati võimaluseks…” teab lipnik Markus Jan Martinonis.
Kes on lipnik
Lipnik on Eesti kaitseväe madalaim ohvitseri (nooremohvitseri) auaste.
Lipnik on põhiliselt reservohvitseri (reservrühmaülem, reservkompaniiülema abi) auaste. Reservlipniku auastet on võimalik omandada ajateenistusest reservi arvamise järel, kui ajateenistuse käigus on läbitud reservrühmaülema baaskursus ajateenijatele ning teenistuspraktika. On korraldatud ka vabatahtlikke reservohvitseride kursuseid (VROK), mille läbinutele antakse lipniku auaste.
Lipnikuks on ülendatud ka kaitseliidu koolis rühmapealiku baaskursuse (RBK) ja reservohvitseri kursuse kaitseliidus (ROKkl) edukalt läbinud kaitseliitlased-reservväelased.
Lipniku auaste antakse tegevteenistuses esimese ohvitseriauastmena kõrgharidusega erialaohvitseridele, näiteks kaplanitele, arstidele või juristidele.
