Kui varem plaanis haridus- ja teadusministeerium Tallinnasse kahte riigigümnaasiumi, siis nüüdseks on tehtud Tallinna linnale ettepanek asutada pealinna kolm riigikooli. Ministeeriumi kinnitusel ei muuda see vähemalt esialgu plaane Harjumaa riigigümnaasiumitega.
Ministeeriumi plaani järgi rajatakse Tallinna kolm riigigümnaaisumi – üks Mustamäele TTÜ lähedale, teine Pärnu maanteele loodava kaunite kunstide kooliga ühte kompleksi ning kolmas kesklinna piirkonda. Kolm gümnaasiumi peaks valmima aastatel 2020–2022 ning õppetööd alustama hiljemalt 1. septembril 2023. Ministeeriumi ja pealinna vahel sõlmitava lepingu järgi võib kolmes koolis olla kokku 2000 õppekohta.
Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles ERRile, et kui riigigümnaasiumid Tallinna luuakse, nõutakse pealinnalt samamoodi koolivõrgus muudatusi, nagu teistelt omavalitsustelt – lahutada tuleb põhikoolid ja gümnaasiumid ning sulgema peaks gümnaasiumiosad, mis on õpilaste arvult liiga väikesed, et seal pakkuda mitut õppesuunda.
Hinnad ikka tõusevad
Harjumaale on riik lubanud ehitada neli riigigümnaasiumi: Viimsisse, Tabasallu, Jürisse ja Laagrisse. Viimsi riigigümnaasium peaks uksed avama järgmise aasta sügisel ning koolile on juba valitud ka direktor. Tabasalus on plaanis riigigümnaasium avada 2020. aasta sügisel.
Jüri ja Laagri riigigümnaasiumiga seis enam nii selge pole. Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juhi Kalle Küttis ütles Harju Elule tänavu märtsis, et ehitushindade tõusuga peab mõtlema sellele, kas raha kõigi plaanide elluviimiseks jätkub või mitte. Küttis viitas just Jüri riigigümnaasiumile, mis tema sõnul asus „nimekirja lõpus“.
Aasta lõpu seisuga ei ole palju muutunud, kuid Jüri riigigümnaasium on endiselt ministeeriumi plaanides. „Rahaliste otsuste puhul on alati oluline otsuste järjekord. Rae vallaga sõlmitud leping kehtib ja seda ei ole plaanis ka tühistada. Kuna ehitushinnad on aastaga tõusnud viiendiku võrra, peame olema tähelepanelikud ja otsustama eriti täpselt, mida millises järjekorras ehitada,“ ütles Küttis, kelle sõnul saab ministeerium uusi rahalisi kohustusi võtta alles siis, kui ollakse täidetud neile seadusega pandud kohustus ehitada igasse maakonda vähemalt üks riigigümnaasium.
Küttis lisas, et uute riigigümnaasiumide rajamise eesmärk on eelkõige koolivõrgu konsolideerimine. „Sellepärast peame Harju maakonna riigigümnaasiumide rajamist vaatama samaaegselt arengutega Tallinnas,“ ütles ta.
Volikogu otsustab
Saue valda riigigümnaasiumi rajamine sai suurema hoobi, kui suure Saue valla ühinemislepingusse pandi punkt, et säilib Saue linnas asuv munitsipaalgümnaasium. Riigi tingimuseks oli, et kui Laagrisse riigigümnaasium rajatakse, ei tohi vallas ühtki teist gümnaasiumi olla ning sellest tingimusest pole riik nõus taganema. Seega tuleb kompromiss leida vallavolikogus. Mingit otsust pole volikogu siiani teinud, kuulda on olnud ka arvamust, et riigigümnaasium ei peaks asuma mitte Laagris, vaid Saue linnas.
„Saue valla riigigümnaasiumi rajamine on pidurdunud erinevate arusaamade tõttu Saue linna munitsipaalgümnaasiumi rollist pärast riigigümnaasiumi rajamist. Saue valla volikogu tegeleb praegu selle küsimusega,“ ütles Kalle Küttis.
Saue vallavanem Andres Laisk ütles, et vald on ministeeriumile teatanud, et ollakse tingimustega nõus, kuid ministeeriumil on aasjadele ametliku kägu andmiseks vaja volikogu otsust.
„Oleme ministeeriumiga dialoogis ja volikogu otsuse ratifitseerib, siis anname ministeeriumile teada, et oleme nõus sulgema Saue munitsipaalgümnaasiumi,“ lausus Laisk.
Vastav eelnõu on vallavalitsuse poolt koostatud ja tuleb vallavanema sõnul eeldatavalt arutelule jaanuari volikogus, eelnevalt peab seaduse kohaselt selles küsimuses andma oma seisukoha Saue Gümnaasiumi hoolekogu ning õpilasesindus. Toimub ka eelnõu tutvustamine avalikul kohtumisel. „Jaanuari volikogus eelnõu heaks kiitmisel puuduvad valla poolt takistused riigigümnaasiumi projektiga vastavalt kavandatule edasi liikumiseks,“ kinnitas Laisk.
