Keila linnavolikogu eraldas 2020. aasta kaasava eelarve jaoks 15 000 eurot. Tähtajaks ehk 7. oktoobriks laekus 19 ettepanekut, millest kuus pandi hääletusele. Enim kogus toetust Kertu Lepiksaare ettepanek joogivee kraanidest linnaruumis.
Keila kaasava eelarve hääletusel sai osaleda iga vähemalt 16-aastane isik, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel oli hääletuse väljakuulutamise kuupäeva seisuga Keila linnas. Hääletus viidi läbi elektrooniliselt 18. oktoobrist 18. novembrini 2019.
Kui hääled olid kokku loetud, selgus, et enim toetushääli – ühtekokku 41 – oli pälvinud Kertu Lepiksaare idee joogivee kraanidest linnaruumis. Keila kaasava eelarve hääletust on ta võitnud varemgi. Kahe aasta eest osutus edukaimaks tema poolt välja pakutud külakiige idee.
Mõte lapsepõlvest
28-astane Lepiksaar töötab igapäevaselt Tallinna tehnikaülikooli teadurina. “Ma õpetan hüdrogaasimehaanikat ja soojusmassi levi bakalaureuseõppe tudengitele ja tegutsen kaugkütte uurimisrühmas,” ütles ta Harju Elule.
“See mõte tuli lapsepõlvest, siis kui Keila aedlinnas olid veel kraanid tänavatel, aga pigem sellepärast, et osades majades ei olnud vett sees. Siis kraanidest sai vett tuua,” meenutas noor naine.
“Kui ma algklassides koolist koju tulin, oli joogivee kraanidest mugav vett juua. Kraanid kadusid linnapildist 10–15 aasta eest. Ma märkasin, et neid kraane ei olnud enam. Siis ma mõtlesin, et nii tore oleks, kui need oleksid jälle tänaval,” rääkis Lepiksaar.
Ta esitas joogivee kraanide ettepaneku Keila kaasava eelarve jaoks septembri lõpus. Kui palju selliseid kraane tänavapildis võiks olla? “Oleneb sellest, kui suur on kraanide maksumus ja millistesse kohtadesse nad tulevad. Tänapäeval nende eesmärk on natukene teistsugune kui vanasti,” selgitas ta.
Vähendab pudelivee tarbimist
Lepiksaar on rõõmus, et tema ettepanek osutus kõige edukamas. Ta loodab, et kraanid on taas tänaval juba järgmisel aastal. “See sõltub paljudest asjadest. Kõigepealt on vaja konkreetne teostusprojekt kokku panna. Praegu on ainult esialgne idee, aga ühtegi konkreetset kavandit veel ei ole,” rääkis ta.
“Joogivee kraanide eesmärk on pakkuda inimestele võimalust täita oma isiklik veepudel, kustutada janu peale sportimist ja pakkuda värskendust palaval suvepäeval ringi liikudes,” lisas Keila linna pressiesindaja Valdur Vacht.
“Joogivee kraanide olemasolu vähendab tõenäoliselt pudelivee tarbimist ja mõjub seeläbi positiivselt ka keskkonnale. Joogiveekraanid võiksid asetseda näiteks terviseradade ja staadioni läheduses ning kohtades, kus inimesed meelsasti oma vabal ajal liiguvad, näiteks rongijaam, pargid, suurema jalakäijate liiklusega tänavad, mänguväljakud,” arvas Vacht.
Hääletusele pandud ettepanekud
Joogivee kraanid linnaruumis – 41 häält
Koerte jalutusplats – 35
Laenutusautomaadid raamatukogu juurde – 27
Kaasaegsed rattahoidlad Keila linnas – 18
Barsbütteli tänava mänguväljaku ehitus – 13
Keila noortekeskuse raadioruum – 6
