Aastakümneid peavarjuta olnud Jüri kogudus ehitas ümber kiriku kõrval asuva hoone, et seal saaks teha kooriproove, lastetööd, käia ringides ning vestelda õpetajaga. Kunagisest väikeste korteritega sotsiaalmajast sai avarate ruumidega pastoraat.
Jüri koguduse praegust pastoraati on lihtne leida. Kui sõita mööda Aruküla teed kirikuni, siis pühakojast paremale jääbki kõnealune hoone. Sellest veidi tehnopargi suunas jääb kirikumõisa vana tallihoone. Muruplats varemete ja praeguse pastoraadi vahel tähistab kohta, kus veel 1980ndate lõpus seisis puidust kirikumõis. Alles on ka tiik ning park. Vanas kirikumõisas elas 18. sajandi esimesel poolel ka piibli tõlkija A. T. Helle.
“Oleme ajalooliselt õigel kohas, sest siin ongi kirikumõisa süda. Rõõmustame, et ligi 80-aastase majata olemise järel on meil kogudusehoone,” ütleb Jüri koguduse õpetaja Tanel Ots.
Ta räägib, et vastselt remonditud ning ENSV ajal ehitatud majas olid aastaid sotsiaalkorterid. All oli neid neli ja üleval kaks. “Meie kogudus sai esimesed korterid enda valdusse aastastatel 2005-2006. Nüüd on kogu maja meie käes ning ka korras,” on Ots rõõmus.
Vaheseinad lõhuti välja
Ehitus algas eelmise aasta lõpus ning kestis kogu talve. 1. aprillil ehk esimesel ülestõusmispühal tähistati pidulikult ümberehituse lõppu. Jüri kilhelkond on aegade jooksul olnud väga suur. Tanel Ots seletab, et sinna kuulub peaaegu kogu Rae vald (v.a. kaks uut küla), enamus Kiili vallast, osa Saku vallast ja ligi pool Raasiku vallast. Seepärast olid avamisel kohal Raasiku, Kiili ja Rae vallajuhid, sest nendega on kogudusel pikad ja head suhted.
Suurim ümberkorraldus võeti ette esimesel korrusel. Seal, kus praegu asuvad saal, kantselei ja muud ruumid, olid veel mõni aeg tagasi tillukesed korterid. “Oli palju uksi, esikuid, panipaiku ja sahvreid. Samuti vaheseinu. Nüüd on paremal pool saal ja tööruumid,” näitab Tanel Ots ruume. Nendes saab korraldada leerikooli, harjutada koorilaulu, toimetada pühapäevakool ning erinevad ringid. Erinevalt paljudest maakogudustest on Jüri kogudus kasvav ja arenev. “Meil on liikmete arv on tasapisi tõusmas. Koguduses on palju noori ja keskealisi. Väga tore seltskond,” on Ots õnnelik.
Esimesel korrusel on ka koguduse kantselei. Lisaks kooride ja ringide ruumidele on majas korralikud tualetid (sh invaliididele), duširuumid, veevarustus ja kanalisatsioon. Samuti uued põrandad.
Välimus vajab remonti
Teine korrus on Tanel Otsa sõnul mõnes mõttes ajalooline, sest just seal asunud ühe korteri sai kogudus tosin aastat tagasi enda kätte. Varem tegutseti kas kiriku käärkambris või aastaid ka uue kalmistu väravas asuvas nn tavandihoones. “Tubade vahelt võtsime ühe vaheseina maha ja nüüd on seal pühapäevakool. Igal pühapäeval on ka seal teenistuse ajal ka lastehoid. Saab mängida, laulda ja tegutseda,” näitab Ots ruume.
Teisel korrusel on veel lastelaagrite varustuse tuba, tualett, duširuum, köök ja söögituba. Kahjuks on hoone tee ja tiigi vahele valepidi ehitatud. Just pargi ja rauasulatuse monumendi poole avanevad vaid kaks väikest akent. “Tahame sinna suunda ehitada rõdu ja vintskapid. Samuti on plaanitud riigi poole juurdeehitus. Uks on esimesel korrusel juba olemas. Juurdeehituses saab koha ka saun,” ütleb Ots.
Raha ehituseks saad õpetaja sõnul mõned aastad tagasi, kui kogudusel õnnestus müüa vana kirikumõisa lähedalt elamumaa krunt. Selle eest saadi 60 000 eurot. “Korra ajaloos suurt raha käes hoida on hea. Ning otsustasime teha korda pastoraat ning seda aastakümneteks,” räägib Tanel Ots.
Ta lisab, et ta ise tegi palju jooniseid ning oli ka üks ehitajatest. “ Olen palju mitmesuguste ühiskondlike hoonete valmimise juures olnud. Suurt abi andis ka Üllar Lõuke ja tema ettevõte. Oleme päevade kaupa siin tööl,” ütleb Ots.
Hoone sisemus on küll valmis, kuid välitööd ootavad järjekorda. Viimistleda tuleb seinu, ehitada uus katus, vitskapid, tuulekoda ning juurdeehitus.