Ajalooline Jüri kihelkond hõlmas praeguse Rae ja Kiili valla territooriumi, lisaks veel osa Raasiku vallast praeguse Aruküla piirkonnas. Teisipäeval, 10. märtsil Jüri kultuurikeskuses toimunud ajalookonverentsil kõneldigi muistsest kihelkonnast läbi aegade: alustati esimestest kirjalikest märkmetest 31 küla kohta Taani hindamisraamatus 13. sajandil ja jõuti välja tänapäevase “tsiviliseeritud” euroopaliku küla ja külarahva tekkeni läinud sajandi esimestel aastakümnetel.

“Eks see meie eesmärk oligi, anda konverentsi ajaloohuvilistest külalistele ülevaade kunagise kihelkonna toimimisest alates esimestest kirjalikest märkmetest kuni ajani, mida vanemad inimesed veel mäletavad,” kõneles konverentsi korraldaja, Kiili Gümnaasiumi ajalooõpetaja Ardo Niinre. Kiili vallale oli see esimene kord ajalookonverentsi korraldada, Rae vallale oli äsjatoimunu juba 13. “Eks selle pärast otsustasimegi koos korraldada, et ajalooliselt ja kultuuriliselt on need kaks naabervalda omavahel väga tihedalt seotud,” põhjendas Niinre ürituse ühiskorraldamist. Kahe valla ühiskorraldus tõi ka Jüri kultuurikeskuse avara saali huvilisi täis. Külalisteks olid nii gümnaasiumide vanemate klasside õpilased ja ka paljud teised ajaloo- ja koduloohuvilised.

Teede arengust kihelkonnas ja laiemalt üle Eesti kõneles teedeajaloo uurija Valdo Praust. Kui veel pronksiajal olid peamisteks liiklussoonteks veeteed – Jüri piirkonnas Pirita jõgi – siis juba viikingiajal tekkisid ka esimesed maismaateed oma soosildadega. Kogu Eestis arenesid aastaringselt kasutatavad teed lõplikult välja 13. sajandiks ehk keskaja alguseks.

“Ajalooliselt ja kultuuriliselt on need kaks naabervalda omavahel väga tihedalt seotud.”

Tallinna ülikooli teadur Villu Kadakas kõneles kihelkonna ehk Jüri kiriku vanast kirikust (sakraalhoone, mis ehitatati aastatel 1220–1227, kandis siis nime Vaskjala kirik) ja uuest kirikuhoonest, mis õnnistati sisse 15. detsembril 1885. aastal. Nagu ajaloolase asjakohased illustratsioonid kuulajaile tõestasid, asub praegune Jüri kirik täpselt vana kiriku kohal, ka mitmed müürid on täpselt samadel kohtadel, – ehitatud ehk vanade müüride vundamendilegi – juurde on ehitatud vaid koori osa ja täielikult on muudetud torni kuju. Praegune Jüri kirik on ühine kirik Rae ja Kiili vallale.

Eesti Vabaõhumuuseumi vanemteadur Heiki Pärdi kõneles sellest, kuidas ka maarahvas tsiviliseerituks sai, kuidas läinud sajandi esimestel aastakümnetel jõudsid tänapäevased pesemisvõimalused ja vesiklosetid kodudesse.

Eesti Disainerite Liidu liige Heidi Solo meenutas talumehe insenerliku mõtlemise üht tippsaavutust ehk kodalukku.

“Minu arvates olid kõik ettekanded väga asjakohased, huvitavad ja sisukad. Villu Kadaka ettekanne üllatas mind kui ajaloolast just oma virtuaalse poolega – ettekandja näitas täpselt, kuidas katab tänapäevase kiriku arhitektuur muistset kirikut ehk mille poolest kirikud erinevad. Nii põhjalikult pole keegi kodalukkusid uurinud kui Heidi Solo – nii et seegi oli väga huvitav ettekanne,” tõdes ajalookonverentsi korraldaja ja moderaator Ardo Niinre.

Ürituse läbiviimist toetasid nii Kiili kui ka Rae vald.