Äsja lõppes uudissõnakorje Sõnaus, milles Jüri gümnaasiumi 10.a klass pälvis tänu oma aktiivsele õpetajale Anneli Aasmäe-Penderile usinaima noortekollektiivi tiitli ja võimaluse külastada presidenti tema Kadrioru residentsis.

Kõige enam uusi vasteid pakuti sellistele rohesõnadele nagu kuivkäimla, liginullenergiahoone ja rohepööre, kuid parimateks osutusid nii hindamiskomisjoni silmis kui ka rahvahääletusel hoopis üldisemad olmesõnad. Kokku laekus sõnavõistlusele 3350 uudissõna, millest žürii valis rahvahääletusele 57 parimat.

Sõnause pidulikul lõpuüritusel ütles Eesti vabariigi president Alar Karis, et eesti keel on oluline osa meie kultuurist ja identiteedist: „Keeleuuendused aitavad rikastada keelt ja annavad võimaluse väljendada uusi ideid või vaatenurki meie emakeeles. Uute sõnade nuputamine innustab meid ka loovalt mõtlema ja ennast väljendama.“ Anneli Aasmäe-Penderi juhatatud gümnasistid mõtlesid välja lausa 237 Sõnausele saatmist väärt uudissõna, kuid õpilaste pakkumisi oli kolm korda rohkem.

Õpetaja Anneli Aasmäe-Pender. 

Aasmäe-Pender õpetab eesti keelt Jüri gümnaasiumis kõikidele gümnaasiumiklassidele ehk kolmele 10. klassile, kolmele 11. klassile ja kolmele 12. klassile. Võistluses osales seitse klassi – kahe klassiga jäi osalemine ära ajapuuduse tõttu. Kõige usinamaks klassiks valitud 10.a klassis on 30 õpilast – 20 poissi ja 10 tüdrukut.

Sõnade leiutamine tekitas õpilastes hasarti

„Õpilased nuputasid uudissõnu eesti keele tundides, aga mitte päris oma äranägemise järgi – andsin neile eelnevalt ülevaate varasematest sõnavõistlustest ja uudissõnadest, vaatasime üle eesti keele sõnamoodustusviisid ning nõuded, millele uudissõnad peavad vastama. Arutlesime ka keskkonnaga seotud mõistete teemal, millele seekordne Sõnaus suupärasemaid vasteid otsis,“ kõneles Aasmäe-Pender Harju Elule.

Õpilasi ei olnud tema sõnul otseselt motiveerida isegi vaja. „Nad sukeldusid hasartselt sõnade leiutamisse ning tulemuseks olid väga vahvad ja mängulised keeletunnid. Õpilased katsetasid hoogsalt erinevaid tähekooslusi, otsisid paremaid kõlapilte ning vahetasid üksteisega ideid. Kohati pidin neid lausa tagasi hoidma, kui mõni uudissõna liiga ülemeeliku või fantaasiarikkana paberile kirja sai,“ rääkis Aasmäe-Pender.

Gümnasistide välja pakutud sõnadest on tema lemmikuks roheröster, mis tähendab biolagunevate jäätmete kompostrit. „See sõna kõlab kuidagi nii õigesti, lihtsalt, täpselt ja kelmikalt. Võtan selle sõna ise küll kasutusele. Palju parem ja mugavam kui biolagunevate jäät mete komposter,“ selgitas Aasmäe- Pender.

Okay asemel „hüva“

„Kui seni on õpilastele siinseal ette heidetud, et noorte seas levinud netisläng ja ingliskeelsed väljendid mõjuvad eesti keelele halvasti, siis Sõnaus andis neile tunde, et nad saavad midagi teha oma emakeele arendamiseks ja parendamiseks. Neil oli võimalus luua eestipärasemaid sõnu, kusjuures need sõnad ei jäänud pelgalt õpetaja lauasahtlisse, vaid jõudsid keelespetsialistide kätte vaagimiseks. Õpilaste panust hinnati,“ selgitas Aasmäe-Pender sõnaloome olulisust noorte jaoks.

Tema sõnul on paratamatu, et meie meediaruumis räägivad noored tihti eesti-inglise segakeelt, kuid samas on näha, et nad püüavad inglise keelt vähem kasutada ja parandavad iseennastki. „Näitleja Anu Lamp ütles kunagi ühes raadiointervjuus, et tema kasutab okay asemel sõna „hüva“. Suurepärane asendus! Olen mitmele klassile isegi öelnud: „Tehke mulle märkus, kui peaksin tunnis okay ütlema.“ Loodan, et nad on selles suhtes jätkuvalt tähelepanelikud,“ ütles Aasmäe-Pender.

Õpilased mõtlesid uudissõnu välja paarisrakendis. Kõige rohkem võistluse väärilisi sõnu pakkusid välja 10.a klassi poisid Mark Remi Hansen ja Marten Nelis.

Õpilased ootavad pikisilmi kohtumist presidendiga

„Uute sõnade väljamõtlemine ei valmistanud raskusi. Algselt proovisime välja mõelda sõnu nullist, kuid mõistsime, et lihtsam on olemasolevatele sõnadele liiteid lisada,“ ütles Mark Remi Hansen, kes ootab presidendilossi minekut väga – presidendiga kohtumine on tema lapsepõlveunistus. Presidendilt sooviks ta uurida tema igapäevategevuste kohta.

Marten Nelisi sõnul oli uute sõnade väljamõtlemine tema jaoks lihtne ja lõbus. „Ma pole kunagi käinud presidendilossis, aga sooviksin näha, millised ajaloolised või kunstilised elemendid seal on ja küsida presidentilt, mis on tema lemmiktegevus ajaviitmiseks,“ ütles tubli sõnameister.

Presidendi juurde minnakse uuel aastal, kui pühademöll on vaibunud, täpse aja pakub mõistagi välja presidendi kantselei. „Õpilased on elevil ja ootusärevad – selline tunnustus on ju suursündmus. Paralleelklassidest juba vihjati, et kui keegi 10.a klassist minna ei saa, siis võetagu neid kaasa,“ märkis Anneli Aasmäe-Pender.

Näitleja Anu Lamp ütles kunagi ühes raadiointervjuus, et tema kasutab okay asemel sõna „hüva“. Suurepärane asendus!

Õpetajaks läks ta mõnda aega tagasi ning peab seda õigeks valikuks – tegi ta ju kannapöörde ajakirjandusest, olles töötanud üle 30 aasta ajalehtedes Õhtuleht, Postimees, Maaleht ning ajakirjades Tiiu, Maret, Eesti Ajalugu, Muki, Miisu. Uudissõnade korje Sõnaus toimus presidendi ja Vabamu eestvõttel tänavu kolmandat korda.

Sõnause kutsus 2010. aastal ellu president Toomas Hendrik Ilves. Toona valiti võidusõnaks taristu, mis on tänaseni laialdaselt kasutuses. Viimasest sõnakorjest on tulnud sellised sõnad nagu ruumer ja taibutalgud.

Jüri gümnasistide parimad uudissõnad

Valik Jüri gümnaasiumi õpilaste Sõnausele saadetud uudissõnu. Õpilased mõtlesid sõnu paaristööna, seetõttu on igal sõnal kaks autorit.

• Reoster – biolagunevate jäätmete komposter (pakkujad Mark Remi Hansen ja Marten Nelis, 10.a klass)
• Ökohoolas – keskkonnasäästlik (pakkujad Tanel Tamm ja Rasmus Välk, 10.a klass)
• Süsälg – süsinikujalajälg (pakkujad Alan-Kristofer Mäehunt ja Oskar Kattel, 10.a klass)
• Jääko – jäätmemajandus (pakkujad Sandra Zielinski ja Doris Aasa, 10.a klass)
• Pagesk – keskkonnapagulane (pakkujad Andra Tikan ja Bianca Sinivee, 10.b klass)
• Kämblik – kuivkäimla (pakkujad Angelika Izosina ja Enely Jakovleva, 12.c klass)
• Ilmapõgenik – keskkonnapagulane (pakkujad Kleer Tupits ja Kristelle Kranich, 12.c klass)
• Ilmakõikne – keskkonnaneutraalne (pakkujad Thomas Steinberg ja Matthias Laurand, 12.c klass)

2023. aasta parimad uudissõnad

Hindamiskomisjon valis välja kaheksa parimat nn rohesõna, millest üks – digikelts – sai ka 4.–7. detsembrini kestnud rahvahääletusel Sõnause Facebooki ja Instagrami lehel enim hääli.

• Asejäse – protees (Joosep Kaiv)
• Digikelts – aegade jooksul kogunenud digiprügi (Ingrid Imelik)
• Iilitiivik – tuulegeneraator (Indrek V)
• Kõdustama/kõdusti – kompostima/komposter (Riina Vällo)
• Lamar – lamav politseinik (Elisa Johanna Lindov)
• Põimsus – komplekssus (Kaupo Vipp)
• Rohepaplus – rohepesu (Tauri Saupõld)
• Töökaim – töökaaslane, kolleeg (Mihkel Kriisa)