Jõulukuu alguses jõudis Rae valda paljude heade uudiste hulgas ka üks väga hea uudis: Jüri gümnaasium pälvis peresõbraliku tööandja kõrgeima tunnustuse – kuldmärgise.
Jüri gümnaasium pole päris tavaline kool. Gümnaasiumis õpib pea 1400 õpilast, keda on õpetamas 40 pedagoogi. Peale selle on igal lapsel vanem(ad), kes hea pedagoogilise tava kohaselt võib arvata ka koolipere hulka. Kuis tuli sellise mammutkollektiivi juhtkonnal üldse idee kandideerida peresõbralikumaks tööandjaks?
„Nagu sellised hullud ideed ikka tulevad. Ühiselt mõeldes ja arutledes,“ naerab koolijuht Liina Altroff. „Tegelikult algas kõik natuke rohkem kui kaks aastat tagasi, mil kooli direktoriks oli veel Maria Tiro ja koroona oli väga kuri. Siis hakatigi kooli juhtkonnas ideed arutama,“ meenutab koolijuht lähiminevikku.
Väikesest koolist suurde
Siis siirdus aga 16 aastat gümnaasiumi juhtinud direktor Tiro väljateenitud puhkusele. 19.-ne direktoriks kandideerija hulgast võitis konkursi ja kinnitati mammutkooli juhtima varem väikest Võsu kooli juhtinud Liina Altroff. „Eks seegi oli väike ime, ma pole ju õpetajaks õppinud,“ tunnistab kolmandat aastat Jüri gümnaasiumi juhina töötav Altroff.
Eelmises koolis Võsulgi oli koolijuhiks saamine tema jaoks ootamatu – lapsevanemad soovitasid kandideerida ja valituks ta osutuski.
„Kui augustis 2017 Võsul koolijuhina alustasin, puudus igasugune ettekujutus, mida see kooli juhtimine endast kujutab, mismoodi haridussüsteem üldse toimib, millised on nõuded koolijuhile. Võsu oli selles mõttes hea väike kool, et sain seal kõike asjad ise ära proovida, alates arengukava kirjutamisest. Olin üheaegselt õppejuht, IT-abi, tegelesin haldusteemadega, viskasin ka lund. Vajadusel olin õpilastele tugiisik,“ loeb koolijuht ühe hingetõmbega üles kõik, mis tal ühes väikekoolis teha tuli.
Jüri gümnaasiumis on koolis tugiüksus, kus õpilastele pakub vajadusel erinevat abi pea kakskümmend oma ala spetsialisti. „Tegelikult mulle väikeses koolis väga meeldis. Ainult selle rööprähklemise asemel tahtsin tegeleda koolieluga sisulisemalt,“ meenutab Altroff. Nii tuligi otsus kandideerida vabanenud direktori kohale Jüris.
Direktorist sai koolijuht
„Olen motiveeritud tegelema asjadega, millel on mingi mõju. Koolis olles tunnen – olgu kool suur või väike –, et kooli mõju kogukonnale, seega ka ühiskonnale tervikuna, on väga suur. Väärtust, mida kool loob, ei saa mõõta rahas. See on nii suur, mõõtmatu. Sellepärast on koolis tähenduslik töötada, sellel on sügav mõte,” räägib koolijuht oma missioonist.
Direktor – see kõlab natuke ülevalt alla. Juht – see on nagu rohkem eesmineja, ideede väljakäija.
„Töö- ja õpikeskkond on Jüri gümnaasiumis füüsilises mõttes väga hea, lausa eeskujulik. Seda enam saame siin kõik tegeleda õppimise ja koolielu sisulise poolega. Ma ise olen ka ennekõike inimeste inimene,“ usub koolijuht.
Et ka teised nii arvaksid, vahetas ta ühe esimese asjana sildi oma kabineti uksel. Direktorist sai koolijuht. „Direktor – see kõlab natuke ülevalt alla. Juht – see on nagu rohkem eesmineja, ideede väljakäija,“ räägib Liina Altroff oma nägemusest koolijuhi rollile. Ja see uks, millel silt „koolijuht“, on alati kõigile avatud.
Peresõbralikumaks kooliks
„Kaks aastat tagasi kandideerimise otsustanud, tegime esmalt tegevuskava, mida on meil kooliruumis vaja muuta, täiustada, täpsustada,“ meenutab gümnaasiumi juht peresõbralikumaks tööandjaks kandideerimise algust. Koos valdkonnajuhtidega analüüsiti info liikumist majas, töötajate värbamist, samuti uute töötajate toetamist, koos arutleti kaugtöö korraldamise üle. „Ega kaugtööd või distantsõpet pea korraldama ainult koroona tingimustes,“ täpsustab koolijuht.
Õpetaja ei saa mingil põhjusel alati klassi ette tulla või õpilane koolis olla. Sellepärast üritatakse Jüris õppeprotsessi läbiviimisel olla paindlikud.
Iga uus õpetaja, kes majja tuleb, saab Jüri gümnaasiumis mentori. Terveks aastaks. Mentoriks on reeglina oma maja inimene, kes on saanud spetsiaalse koolituse. „Ega see lihtne pole, see võtab juhendajalt väga palju energiat,“ teab Liina Altroff.
Jüri gümnaasiumis kasutatakse õpetajate tugiteenusena ka tööjõustamist, mida teistes koolides teadaolevalt ei ole. „See on juhuks, kui mõni õpetaja tunneb, et on raske, ähvardab läbipõlemine, siis saab ta pöörduda kolleegi poole, kes on samuti saanud spetsiaalse koolituse. „Nii mentoritel kui tööjõustajatel on vastavad mummukesed uksel, saladust meil pole,“ naerab Liina Altroff.
Mummukestega uksed on vajadusel alati avatud. „Olen nalja visanud, et minuni ei jõudnud eelmisel kevadel ühtegi aastahinde vaidlustamist,“ ütleb koolijuht. „Meie inimesed ei karda ise otsustada ega probleeme lahendada. Eks suures koolis teki mõne õpilase ja õpetaja vahel ikka mõni vastasseis, aga neid on vähe. Teame, et kui õpilasel on koolis hea õppida, siis on õpetajal ka hea õpetada. Kõigil peab olema hea,“ räägib koolijuht.
Kooli seatud eesmärkide täitmist jälgiti terve aasta. Lõpuks oli komisjoni ees hindamine. Ja kuu alguses ka oodatud sõnum: Jüri gümnaasium pälvis peresõbraliku tööandja kõrgeima tunnustuse – kuldmärgise. „Latti allapoole lasta ei ole meil organisatsioonina enam kuidagi võimalik,“ usub koolijuht.
Kommentaar: Mulle meeldib selles koolis
Kennart Sander Rahuoja, Jüri gümnaasiumi õpilasesinduse president
Olen käinud selles koolis 11 aastat. Selle pärast julgen öelda, et meie koolis ei ole ainult väga head õpitingimused, siin on ka väga hea õppida.
Alustaksin sellest, et Jüri gümnaasiumis on õpilaste turvalisuse tagamisele kaasa aidanud sügavale juurdunud KiVa programm. Usun aga, et selle programmitagi oleks koolis turvaline – noortel on nii palju võimalusi huvitegevuseks ja sportimiseks, et reeglina ei tule kellegi kiusamine meeldegi.
Samas on õpetajad väga mõistvad. Kui keegi peab tundide ajast sõitma spordivõistlustele või muule esitlusele, takistusi ei tehta. Peaasi, et õppimine oleks korras.
32-liikmeline õpilasesindus esindab õpilaste huve. Kui kellelgi on mingeid probleeme, võtame teema kasvõi juhtkonna koosolekul üles. Näiteks hiljaaegu oli arutluse all temperatuur klassides. Saime kiiresti lahenduse. Vahel viime õpilaste hulgas ka küsitlusi läbi, uurime arvamust ühes või teises küsimuses. Nii et demokraatia toimib. Samas aitab õpilasesindus ühiselt vaba aega sisustada, korraldame erinevates kooliastmetes noortele üritusi.
Eks alati saa tahta veel paremat, aga mina olen rahul ja arvan et mu 1399 kolleegi-õpilast kah.
