Eesti Põllumeeste Keskliidu presidendi ja Saidafarmi omaniku Juhan Särgava sõnul on vaatamata piimatootjate kitsikusele olustik kaine ja rahulik, kuigi mitmed Harjumaa tootjad plaanivad tootmist lõpetada.
„Olukord muutub iga päevaga,“ kirjeldas Särgava toimuvat möödunud nädalal. „Siiani olen vestelnud kahe piimatootmise lõpetamist kavandavaga. Neid talusid on juba mitu, kes eelmisel aastal lehmadega lõpetasid ning noorkarja edasi peavad.“
Sel nädalal tulid põllumeeste keskliidule täpsemad andmed, kuid Särgava sõnul on kokku lepitud, et neid ei avalikustata. „Seda kahel põhjusel: keegi ei soovi end hädasolijana näidata. Õige pole töötajaidki demoraliseerida sellise teatega enne, kui faktiline loomade liikumine algab,“ ütles Särgava. „Ikkagi on igaühel väike lootus nagu pullil tapamaja ukse taga, et järsku juhtub ime ja see „kärakas“ läheb minust mööda.“
Teiseks põhjuseks tõi Särgava, et selline teade mõjuks võlausaldajatele nagu telliskivi herilaspessa.
Lootus kustus uuesti
Tema sõnul on olustik siiski kaine ja rahulik: aeg kulgeb, vahendid kahanevad, igapäevaste püsikulude katmine on möödapääsmatu. „Elektrita, kütteta, palgata või ka nende osalise maksmisega pikalt venitada ei saa. Eriti, kui pole näha, millal olukord muutub,“ ütles Särgava ja lisas, et piimatootjate seas kustus ka mõningane lootus, mis tärkaks suhete paranemiseks Venemaaga. Sanktsioone pikendati septembrini ning enne seda Särgava arvates piimaturul midagi muutuda ei saa. „Väliskaubandusministri Sullingu leping Jaapaniga on tõenäoliseim, mis meie turul piimapulbri ja juustu näol veidigi piimapinget vähendada võib,“ ütles ta. „Hiina teema on väga pikk ja tänased lõpetamise lävel seisjad seda ei pruugi enam näha.“
Olukorda peaksid leevendama toetused Eesti riigilt ja Euroopa Liidult. Põllumajandusminister Ivari Padar esitas rahandusministeeriumile taotluse põllumeeste abistamiseks 2,5 miljoni euroga. Brüsselist saabub veel veebruaris kriisiabi 6,9 miljonit eurot. Sellest kõigest ei pruugi aga piisata, sest Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja andmetel ulatuvad piimatootjate kahjud juba paarikümne miljoni euroni.
Et kokku ei kukuks
Toidu tähtsus ei paista välja enne, kui söömisega päev või paar vahele jääb – seetõttu on mõistetav tõsidus, millega me naabermaad (Läti, Leedu, Soome) maaelu asjusse suhtuvad ja kõigi lubatud vahenditega põllumajanduse konkurentsivõimet toetavad, selgitas Särgava. „Tegelikult on nii, et iga euro, millega põllumajandustootmist toetatakse, tuleb aastaringluses maksudena tagasi ja kaasab toodanguga veel 3-4 euro jagu teenustelt laekuvaid makse,“ ütles ta. „Piima ja piimatoodete eksport annab riigile circa 10% eksporditulu, mis on ülioluline.“
Toidutootmise impordi-ekspordi tasakaal tähendab Särgava sõnul oma rahva toiduga kindlustamist, mis on strateegiline lisandväärtus rahvuslikule julgeolekule, eriti praegu.
„Prioriteedid oleksid euroliidu ja siseriiklik kiire kriisiabi piimatootmisele ning põllumajandustoetuste top-up taastamine lubatud määras 2016. aastaks ja kasvõi osaliselt veel sellekski aastaks,“ selgitas Särgava.
Eesti piimatootmine on kvaliteedilt Euroopa esimeste hulgas ja oleks andeksandmatu patt lasta sel sektoril kärbuda. Riigiabi raskel hetkel oleks ka investeering regionaalpoliitikasse, mille mõju tulevikule palju suurem kui lubadused uute töökohtade loomisest, usub Särgava. „Seetõttu on ka tähtis iga lehm, siga, kits ja farm, mida säilitada õnnestub,“ ütles ta. „Uue töökoha loomine põllumajanduses on vähemalt kümme kui mitte sada korda kallim olemasoleva säilitamisest.“
Lõpetamisest rääkimine oleks allandmine, ja seda sõna ei tohiks suhugi võtta, leidis Särgava. „Nõnda nagu Pirita kloostri põletamine „Viimses reliikvias“ ei tähendanud usutunnistuse lõppu, nõnda jõuab ka käesolev piimakriis ükskord oma loogilisse lõppu. Niisamuti nagu paljud varasemadki.“ ütles ta. „Ka riigi abi on varem saadud ja selle läbi on palju hukkumise lävel talusid ja farme kenasti edasi elanud.“
