Nii omavalitsuste kui ka lõbustusasutuste jõulupidusid korraldatakse tänavu vaoshoitult, üritused viiakse läbi pigem vabas õhus, kusjuures aastalõpuürituste väljakuulutamisega ollakse äraootaval seisukohal.

Avalikke aastavahetuse üritusi pole enamikus omavalitsustes veel välja kuulutatudki, sest siiani pole valitsus otsustanud, kui kaua need pidustused üldse võivad kesta. Praegu kehtib kohustus lõpetada avalikud üritused hiljemalt kell 23.00 õhtul. Ja pole ju sügavat mõtet kutsuda rahvast kokku mõnda poppi artisti vaatama-kuulama, kui see tund enne aastavahetust peab pillid kotti pakkima.

Üritused väljas, grupid väikesed

Kõigis valdades-linnades korraldatavad traditsioonilised laste, suurte perede või eakama rahva jõulupeod, kontserdid ja kingituste jagamised toimuvad juba teist aastat koroonaviiruse leviku tingimustes, mis tähendab rangeid eraldatuse nõudeid, gruppide hajutamist, koroonapassi kontrollimist ja võimalusel ürituste läbiviimist välitingimustes.

Rahvarohkete ürituste läbiviimist takistab juba ainuüksi see, et vastavalt valitsuse korraldusele peab enamikul piiratud territooriumil toimuvatel rahvakogunemistel olema tagatud COVID-19 läbipõdemist või vaktsineerimist tõendava dokumendi kontrollimine.

Väiksematele turismiettevõtetele tähendab see lisakulu ja täiendavat sehkendamist ning pigem püütakse korraldada väiksemaarvulise osalusega väliüritusi.

Nii võibki täheldada, et hulk peokohti, mis varem võimaldasid 150, 200 või enamagi osalejaga üritusi, ootavad nüüd enda juurde maksimaalselt 50-liikmelisi piduliste gruppe.

Lumises looduses müttavaid inimesi ei saa viirus niisama lihtsalt kätte, sestap võeti Nõmbra talus kätte ja viidi terve restoran metsa. 

Padisel tegutseva Kallaste turismitalu juhataja Ülle Kuningas ütleb, et praeguste broneeringute põhjal otsustades moodustavad jõulude ajal valdava osa klientuurist paarist-kolmest perest koosnevad seltskonnad, aga ka osa ettevõtteid on otsustanud siiski jõulupidu pidada.

Samas jääb kõigi nende broneeringute puhul õhku üks „aga“. Nimelt – aga kui me ei saa siiski tulla. Turismiettevõtjasse see muidugi ülemäärast kindlust ei sisenda, aga Ülle Kuningas on seda meelt, et kõigeks selleks peab valmis olema, ka viimase minuti äraütlemisteks. Ja et mitte asja liiga keeruliseks teha, siis praegu Kallastel broneerimistasu ei võeta.

„Tundub, et firmaüritusi on isegi rohkem tulemas kui möödunud aastal. Aga mitmed ettevõtted on teatanud, et nad teevad kõik oma üritused väljas – söömine, mingid mängud jmt. Ja eks meie peame selleks kõigeks valmis olema,“ kirjeldab Kuningas eesseisvaid jõulupühi. „Peab ütlema, et osa ettevõtteid on väga ettevaatlikud ja seavad oma siseringis veelgi karmimad tingimused, kui peaks. Aga kes tahab, see leiab ikka võimaluse ka nende eiramiseks. Meie avalikke üritusi ei tee ja n-ö kinnised kollektiivid kehtestavad juba ise oma siseringis reeglid ning leiutavad vormi, kuidas see jõulupidu ikkagi ära teha.“

Aastavahetusel Kallaste talus pauku ja saluuti ei tehta. Seda pole varem harrastatud ja ka sedapuhku on aasta viimane päev reserveeritud ühe spirituaalse ürituse jaoks, kus arulage paugutamine on välistatud.

Laste jõulupeod toimuvad hajutatult

Maardu linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Vaido Niinesalu kinnitab, et praegu on linna lasteasutustes COVID-19-sse nakatumine minimaalne, kuuendat nädalat kestab koolilaste ja lasteaedade töötajate regulaarne testimine ning et seda head olukorda koroonarindel mitte ära rikkuda, hoitakse lasteasutustes jõulupidude korraldamisega madalat profiili. Ja kindlalt on möödas ajad, kus mõnes väikeses saalis toimuval jõulupeol oli ruum lapsi, nende õdesid-vendi, vanemaid ja vanavanemaid puupüsti täis.

„Lasteaedades on meil kokku lepitud, et jõulupeod tehakse rühmade kaupa. Ja olenevalt siis lasteaia võimalustest ja kokkulepetest võib see üritus toimuda üldse õues või siis saavad vanemad oma laste esinemist distantsilt, näiteks videoülekande abil jälgida,“ selgitab Vaido Niinesalu. „Ma ei teagi, on see hea või halb, aga näib, et vanemad on asjade sellise korraldusega ära harjunud, sest juba eelmisel aastal toimusid jõulupeod ju koroonast tingitud piirangute tingimustes. Eks sellega peab lihtsalt ka leppima.“

Analoogsed piirangud ja jõulupidude kord kehtib ka Maardu koolides. Kusjuures Niinesalu märgib, et juba mitu nädalat pole koolikollektiivides keegi COVID-19-sse nakatunud ja olukorda võib pidada heaks.

Detsembris on Maardu avalikest pühadeüritustest välja kuulutatud vaid eakate kontsert, kuhu pääsemiseks tuleb ette näidata COVID-tõend, ning mõned väljas toimuvad üritused: jõulukäimine ja jõuluseiklusmäng koos lumekuningannaga ning lumekindluse ehitamine.

Maardu on varasemast tuntud kui bravuurikate vana-aasta ärasaatmise pidude korraldaja, esinema on kutsutud Anne Veski, Marju Länik jt kuulsused. Mis aastalõpust tänavu saab, ei osata veel midagi kosta. Vaido Niinesalu teab vaid niipalju, et oodatakse valitsuse otsust, kas peod peavad lõppema kell 23 või mõnel teisel kellaajal.

Lumisest metsast leiab erilised jõulud

Alates selle aasta algusest Anija vallas Rookülas asuvas Nõmbra Karjamõisas ja selle metsarestoranis polegi tegevusi, mis nõuaksid kusagil umbses ruumis istumist. Sügaval metsas paiknevasse restorani tulijad peavadki arvestama, et olgu toidu nautimine või mõni muu ühine ettevõtmine – kõik toimub vabas õhus puhta looduse rüpes sellisel moel, et koroonapiirangud neid tegevusi kuigivõrd ei pärsi.

Nõmbra Karjamõisa metsarestorani juht Indrek Leht märgib, et ürituste korraldamisel ja gruppide vastuvõtmisel lähtutakse praegu kehtivast korrast.

„Meil on korraga kohal maksimaalselt 40 inimest, pigem veelgi vähem. Ja kuna meil käivad põhiliselt firmade grupid, siis nad on juba oma ettevõtte siseselt asja korraldanud nii, et inimesed, kes üritusele tulevad, on terved ja kontrollitud,“ räägib metsarestorani peremees.

„Meile endalegi üllatuseks on jõuluajaks juba kõik päevad kinni ja huvi on olnud väga suur. Ilmselt on põhjus ka selles, et kusagil umbsetes ruumides ei juleta ega taheta praegusel ajal oma üritusi korraldada.“

Jõulude ajal pakub tõelises saami aidas asuv metsaresto spetsiaalset jõulumenüüd ja paljusid pühadeajaks paslikke ettevõtmisi: loodusmatka koos husky‘dega, laternamatka, folkloorisugemetega kontserte, šamaanitseremooniat ja kohtumist jõulumehe kohaliku asemiku – metsavanaga.

Öine lumine mets loob nõidusliku meeleolu ja on laternamatkaks igati sobiv paik. Fotod erakogu/Metsaresto 

„Ma julgen öelda, et meil on siin väikest viisi ikka päris jõulumaa ja Eesti oludes ka täiesti unikaalne keskkond jõulupidude korraldamiseks,“ ütleb Indrek Leht.

Pärast jõulupidusid läheb Nõmbra metsarestoran väikesele vaheajale, mistõttu aastavahetust seal vastu võtta ei saa – pererahvas puhkab.

Esimesel aastal otsustati nii, kuidas aga edaspidi, näitab aeg.

Jätkatakse jaanuaris ja edasi on juba plaanis vastlanädala üritused, kus restoran, mis seni on töötanud vaid ettetellimisel, tehakse võib-olla ka n-ö juhukülastajatele täitsa lahti.

Kui juba Kõrvemaale, siis ka Metsarestosse

Metsarestorani peakokk Ellery Powell kasutab oma menüüs loodusande, mis üllatavad kõiki külastajaid positiivselt. Tuntuks on saanud ka peremehe esivanemate retsepti järgi valminud Nõmbra naps, mida valmistatakse sealse niidu taimedest, andes külastajatele edasi suvist õieenergiat ja huvitava maitseelamuse ürtidest.

Kõrvemaal, sealhulgas Nõmbra Karjatalus on üks talvistest matkavalikutest räätsamatk rabas. Metsarestorani iga külastusega läbitakse valgusinstallatsioonidega rada ning räägitakse lugusid püstkodadest ja jurtadest, andes ülevaate põhjamaa inimeste eluolu traditsioonidest ja tavadest.

Valgusrada koosneb erinevate valgusfestivalide installatsioonide kogumist ning on Eestis ainulaadne. Kõige popimad on karukäpad ehk karu jäljed puul, kus kunagi olevat karu ka talveund nautinud.

Marilin Pehka, Kõrvemaa matkajuht