Jõulud on rahu aeg ja kõige vähem soovime sel ajal, et meie lähedased ennast halvasti tunneksid või veel hullem, haiged oleksid. Kahjuks juhtub kõige rohkem õnnetusi just koduseinte vahel.

Et pühad mööduksid rahulikult ja kõik püsiksid täie tervise juures, on oluline silmas pidada ohutust mürgistusi ja õnnetusi põhjustavate toodete puhul, nagu näiteks lõhnaküünlad, pisikesed dekoratsioonid ja patareidega tulukesed, mida me kodu kaunistamise juures kasutame. Jõulude ajal tekib paljudel soov kodus esile kutsuda iseloomulik lõhn.

Kuusk, piparkook, tsitruselised – neid lõhnu saab koju tekitada naturaalsel kujul, tuues tuppa päris jõulupuu, küpsetades piparkooke ja süües mandariine. Tänapäeva kiire elutempo ja mugavuse tõttu kiputakse kasutama lihtsamat teed – põletatakse erinevaid lõhnaküünlaid ja kasutatakse ruumilõhnastajaid. Tervise seisukohalt oleks hea siiski järele mõelda, kas see on mõistlik variant.

Ohtlikud kemikaalid ja vingugaas

Küünlad loovad tuppa hubasust, nende põletamisel peab aga järgima ohutusreegleid ning lõhnaküünalde puhul arvestama ka sellega, et põlemisel paiskub õhku kemikaale. Küünalde, aroomiõlide ja viirukite pideval põletamisel siseruumis on vingugaasi mürgistuse oht ning seetõttu peab ruumi sagedamini tuulutama. Kõige ohustatumad on vingumürgistuse suhtes lapsed, hingamiselundite ja vereringehaigusi põdevad inimesed ning eakad. Eriti ohtlik, ka väikeses koguses, on vingugaas lootele.

Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. Foto Sven Tupits 

„Kui lõhnaküünalt toas põletada, peab sagedamini tuba tuulutama ning mitte väga palju küünlaid korraga põlema panema. Ka looduslik lõhnaaine ökotoodetes on kemikaal, mis võib olla küll looduslikul teel saadud, aga öko ei tähenda sugugi seda, et küünal on kuidagi ohutum või mürgistustevaba,“ räägib mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.

Kui inimesel tekib peavalu, iiveldus või ta muutub uimasemaks, on mürgistus juba käes. Mürgistuse kahtluse korral tuleb nii kiiresti kui võimal ik ruumist lahkuda ja värske õhu kätte minna. Rahuliku ja sügava hingamise järel mööduvad kergemad nähud mõne aja pärast. Tugevama mürgistuse korral tuleb kutsuda kiirabi, et kannatanule antaks täiendavat hapnikku. Tugeva vingumürgistuse tulemusel võivad tekkida kroonilised närvisüsteemiga seotud häired.

Terviseamet soovitab põletamiseks valida värvitud ja lõhnatud küünlad. Uuringute tulemusena on selgunud, et värviliste ja lõhnastatud küünalde põlemisel vabaneb palju lenduvaid orgaanilisi ühendeid, sealhulgas benseeni, tolueeni, süsinikmonooksiidi, polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke (bensopüreen) ja tahkeid peenosakesi. Nende ainete suur kontsentratsioon siseõhus võib tekitada peapööritust või limaskestade ärritust.

Inimene tajub lõhnaaineid ka väga madalatel kontsentratsioonidel, mistõttu on kerge võimalikke terviseriske alahinnata. Kui lõhnaküünla põletamisel ilmneb nohu, aevastamine või halb enesetunne, tuleks selle kasutamine kohe lõpetada, kirjutab Terviseamet oma kodulehel.

Jõulukaunistused, hoidised ja patareid

Juba pisikesest peale loetakse meile sõnad peale, et tikkudega mängida ei tohi. Ometigi jäetakse neid lastele liiga hõlpsasti kättesaadavatesse kohtadesse. Nende suhu sattumisel tuleks lihtsalt lapse suu ära loputada. Sama lugu on patareidega näiteks jõulutulede ja pultide seest, mis seedetrakti pidama jäädes tekitavad söövituskahjustust.

„Kui laps on alla neelanud patarei, soovitame kohe pöörduda erakorralise meditsiini osakonda röntgenpildi tegemiseks. Röntgenis saab teada, kus patarei on peatunud ja nii saab lapsele anda õigel ajal vajalikku abi,“ räägib Oder. Suur probleem on ka jõululauale toodud hoidistega, mis võivad sisaldada söögiks kõlbmatuid seeni. Selliste mürgistusjuhtumite hulk sageneb pühade ajal igal aastal.

Küünlad loovad tuppa hubasust, nende põletamisel peab aga järgima ohutusreegleid.

Teine mure on jõulutaimedega, mis oma punaste viljade või lihtsalt kutsuvalt erksa värvusega ennast maitsema meelitavad. „Taimi ostes tasub alati enne näiteks mürgistusteabekeskuse kodulehelt uurida, kas taim on ohtlik ja kuhu ta paigutada, et lapsed ja lemmikloomad teda kätte ei saaks,“ ütleb Oder. Lisaks tasub pilk heita ka ravimitele, mis võiksid olla alati maksimaalselt turvaliselt ära paigutatud nii, et lapsed neile ligi ei pääseks.

Kui täiskasvanutega juhtuvad õnnetused ka tahtlikult või kogemata korduva ravimiannuse neelamisel või kogemata teise pereliikme ravimite neelamisel, siis lastega juhtuvad õnnetused kas seetõttu, et ravimid (sh toidulisandid) on kodus laokil või tehakse lastele ravimite andmisel vigu. Nii tervise kui ka keskkonna kaitseks tuleb tingimata lugeda ja toimida pakendil toodud juhiste järgi. See info on seal selleks, et teavitada tarbijat võimalikest ohtudest ja anda juhiseid toote ohutuks kasutamiseks.

Näiteks hüüumärk küünla pakendil annab teada, et tegemist on ärritava või ülitundlikkust põhjustava tootega. Mürgistuskahtluse või õnnetuse korral ära raiska aega muretsemisele, sarnase kogemusega tuttavatele helistamisele ega internetist nõu otsimisele, vaid helista olukorra hindamiseks ja õigete tegevusjuhiste saamiseks mürgistusinfoliinile 16 662. Mürgistusohtude ja esmaabi kohta leiab lisainfot Terviseameti mürgistusteabekeskuse kodulehelt www.16662.ee, samuti võib jälgida nende postitusi Facebookis.