Kuldse ringi vallad on linnaga kokku kasvanud. Ei saa enam aru, kus kulgeb piir Tallinna linna ja Viimsi, Harku, Saue või Rae valla vahel. Üks Suurtallinn kõik. Nüüd on jõudnud kord seni valglinnastumisest vähem puretud Jõelähtme valla kätte.

„See, et Liivamäe küla lähikümnendil paari tuhande inimese võrra kasvab, linlikuks asulaks muutub, tuli külaelanikele täieliku üllatusena,“ kõneleb Liivamäel 17 aastat elanud Riin Pajula. Pajula sai koduküla ees ootavast arengust teada läinud aasta 4. aprillil. Ja ka siis mitte ametlikke kanaleid pidi, vaid hea tuttava kaudu. „Mind teavitas Jõelähtme vallavolikogu liige, EKRE kohalik liider Kai Rimmel. Rimmel siis uuris meilt, kas külarahvas ikka teab, mis ees ootab,“ meenutab Pajula.

„Teadsime, et küla kasvab, arendus on tulemas, aga seda, et nii massiivset kasvu planeeritakse – see oli kõigile üllatus. Ka külarahvast esindavale külaseltsi juhatusele,“ pehmendab Riin Pajula öeldut Liivamäe külaseltsi juhatuse esimees Merilin Uder.

„Üldplaneeringus on täpselt kirjas, et Liivamäe küla ootab ees kasvamine. Küla on linna külje all, mõni minut sõitu Peterburi maanteed pidi ja oledki linnas,“ kõneleb Jõelähtme kauaaegne vallavanem Andrus Umboja. 2011. aastal vastu võetud Jõelähtme valla üldplaneering kinnitab vallavanema sõnu. Punktis 2.3 „Loo aleviku, Liivamäe küla, Saha küla ja Nehatu küla piirkonna strateegilised arengusuunad“ on kirjas: „Üldplaneering näeb ette täiendavate elamumaade kavandamist tiheasustuse põhimõttel Loo alevikus ja Liivamäe külas.“

Jõelähtme valla volikogu läinud aasta 11. aprillil Liivamäe küla detailplaneeringu koostamise ka algatas.

Täis soovitakse ehitada isegi põllumaa

Uusarendus on planeeritud ligi 43 hektarile, praegusest külakeskusest Maardu järveni välja. Isegi järveäärne maa, 8,4 hektari suurune Sirbi kinnistu, mis on arvel põllumajandusmaana, soovitakse täis ehitada. „Pöördusime regionaal- ja põllumajandusministri poole palvega jätta toidujulgeoleku kaalutlusel põllumajandusmaa puutumata, nagu see kogu maailmas tavaks on,“ meenutab Pajula ministeeriumisse lähetatud kirja. Vastuseks tuli: pole põhjust, seda maad pole põllumajandusmaana kunagi kasutatud!

Algatatud detailplaneeringu kohaselt lisanduks Liivamäe külla 550 elamuühikut, mis seni tagasihoidliku elanike arvu kasvuga silma paistnud Jõelähtme vallale tähendaks ligi 2000 uut elanikku. See oleks pea 1500 uut maksumaksjat.

Kahepalgeline aasnelk

„Meie küla inimestele tähendab see, et lähemad paarkümmend aastat siin rahu pole,“ teab Riin Pajula. Sellepärast uusarendus kohalikke ka ei rõõmusta.

Arendajatel on peale kohalike inimeste vastuseisu veel üks probleem. Selles kandis asuvad nimelt looduskaitsealuse aasnelgi kasvukohad. Elanikud hakkasid omal initsiatiivil taas kohalikke loodusväärtusi meelde tuletama.

„Tuvastasime 308 aasnelgipuhmast ühel ja 58 aasnelgipuhmast teisel kinnistul,“ kõneleb Riin Pajula, kinnitades, et teise kaitsekategooria alla kuuluva taime hävitamine on Euroopa Liidus keelatud.

Seda, et piirkonnas kaitsealune nelk kasvab, ei eita ka vallavanem Andrus Umboja. Tema enda sõnade kohaselt viis just tema 2010. aastal keskkonnaministeeriumisse taotluse võtta ohustatud liigi kasvuala kaitse alla. Toona oli oht, et Väo kaevandus, mis linnulennult asub Liivamäe külast nelja kilomeetri kaugusel, küla külje alla välja kasvab. Aasnelgid aitasid, kohus sundis kaevandajat loobuma plaanist rajada piirkonda uus suur paekivikarjäär.

„Enda eest tuleb seista. Kui me poleks nii teinud, müriseks seal juba ammu ekskavaatorid ja maapind oleks pahupidi pööratud. Lisaks haruldastele taimedele, mis kadunuks, polnuks ka endil enam normaalset elukeskkonda,“ selgitas Umboja toona Maalehes.

Nüüd usub aga vallavanem, et aasnelgid ei saa küla kasvule piduriks – neid lilli võib ümber istutada. Iseenesest on kogu Liivamäe ja Loo alevik sobiv kasvuala aasnelgile. „Millises ulatuses seda seal esineb ja kuidas see mõjutab koostatavat detailplaneeringut, saab öelda alles tulevikus peale asjakohaste uuringute tulemustega tutvumist. Ümberistutamine on üks võimalus, mida tuleb kaaluda, kuid sellest ei ole mõtet enne rääkida, kui uuringu tulemused on olemas. Ümberistutamises ei ole iseenesest midagi erakordset, seda on ennegi tehtud,“ teab Jõelähtme valla sekretär Leho Kure.

Allkirjad elanike kaitseks

„Arenduseks mõeldud 43 hektarist on osa märgala, mis tuleb pinnasega täita,“ kujutab Riin Pajula ette täidisekoormaid suurtel kalluritel, mis kõik läbi Liivamäe külakeskuse, mööda kitsukest Erma teed vurama hakkavad. Kui märgala täidetud, hakkavad vurama ehitusmaterjalid. Ikka mööda sama kitsukest Erma teed läbi külakeskuse, mille äärde Riin Pajula kinnituse kohaselt peab tulema ka lasteaed. „Sellest 43 hektarist on veerand metsakõlvikud, kuhu vähemalt hetkel ei ole kavas hooneid planeerida,“ pareerib Leho Kure. Ka lasteaia lõplik asukoht pannakse paika alles detailplaneeringuga.

Siiski hakkas Riin Pajula ehitussõidukite liikluse vastu allkirju koguma kohe pärast detailplaneeringu algatamist. Ettevõtlik naine käis küla läbi, mõnes peres üksi, teiste juures koos abikaasaga, elanikud lõid kaasa omakorda naabreid teavitades.

Tema koostatud pöördumisel seisab: „Liivamäe küla keskuse piirkonna elanike pöördumine seoses Liivamäe-Saha suurarenduse planeerimisega. /…/ Oleme seisukohal, et Erma teel ja Tormi teel on ehitusi teenindavate veoautode, treilerite, buldooserite, traktorite ja muude ehitusi teenindavate masinate liiklus lubamatu.“

Pöördumisele andis allkirja 103 peret 110-st. „Oleme Riin Pajulaga sama meelt, et liikluskoormuse kasvule tuleb eelnevalt lahendus leida. See puudutab nii ehitustransporti kui ka tulevaste elanike liiklemist,“ kinnitab ka külaseltsi esindaja Merilin Uder. Juba tsiteeritud üldplaneeringki ütleb alapunktis „Liikluskorraldus“: „Liikluskorralduslikult on oluline määratleda raskeveokite liikumistee. Eesmärk on suunata raskeveokid Loo keskusest mööda olemasolevatele tootmisterritooriumitele ja Loo-Lagedi suunal nii, et liiklusest tulenevad võimalikud negatiivsed mõjud oleksid minimaalsed.“

Enam kui kuu pärast allkirjade esitamist vallavalitsusse sai Riin Pajula vastuseks, et otsitakse iga päev täiendavaid liikluskoridore, aga veel pole leitud.

VALLAVALITSUSE SEISUKOHT

Detailplaneeringut hakatakse avalikult menetlema

Kõnealuse detailplaneeringu koostamise käigus koostatakse vähemalt kolm eraldiseisvat uuringut: 1) kogu planeeringuala kaitsealuste taimeliikide inventariseerimine; 2) linnustiku uuring nii planeeringualal kui ka selle lähiümbruses; 3) liiklusuuring. Vald on erinevaid alternatiive planeerimisettevõttega läbi arutanud, kuid enne loodusuuringute tulemuste selgumist ei ole mõistlik alternatiivsetel liikumistrajektooridel liigselt peatuda, kuna enne loodusuuringute tulemusi ei ole võimalik detailplaneeringu eskiislahendustki paika panna ja seega pole veel selge, kas need 550 uut eluaset on utoopia või midagi, millega saab edasi minna.