10. novembri hommikul avati Rae vallas Järveküla kooli kaasaegne hoone. Kokku 11 miljonit eurot maksma käinud kompleksi ehitas Nordecon AS, selles on 12 000 ruutmeetrit kasulikku pinda, klassid, aula, ujula, spordisaal, raamatukogu, huvialakool ning hoone kõrval ka spordiväljak.
Uus Järveküla kool koosneb kolmest eri kõrgusega osast. Kui saabuda peauksest, siis jääb vasakule ühekorruseline algklasside maja. Otse ees on aatrium aulaga ning paremale põhikooliosa koos spordikompleksi ja huvialakooliga.
Kompleksi projekteerimine algas 2014, ehitus aga tänavu aastavahetusel.
Paar päeva enne pidulikku avamist käis Harju Elu koos direktor Mare Räisiga vaatamas, mida 12 000 ruutmeetril teha saab. “1. septembriks sai valmis algklasside tiib. Seal õppis kogu kool ehk 1.-6. klass uue veerandi alguseni. Osad klassid olid garderoobides,õpetajata tuba avatud pinnal,” räägib Räis algkooli osas. Igas kooliklassis on interaktiivne tahvel. Räisi sõnul valiti tahvlid nii, et kriiti ei peaks kasutama ning naisõpetajate käed oleksid ka aastate pärast pehmed.
Vastvalminud Järveküla kool asub Reti teel, vana ja uue Tartu maantee vahel. Kuni 650 õpilast
Suure aatriumi esimesel korrusel asub söökla. Selle kõrvalt läheb lai peatrepp üles aulakorrusele. “Saalis on hea võimendus ja korralik valgus. Aga aktusi tuleb korraldada ikkagi kahes osas, sest kõik õpilased kahjuks siia ei mahu,” arvutab Räis.
Praegu õpib 1.-6. klassis 300 last, tuleval aastal lisanduvad klassid kuni üheksandani. Siis arvestatakse 500 lapsega, koolis on kohti kuni 650 õpilasele. Õpetajaid on praegu tööl 29. Lisaks aulale on koolis ka samas mõõdus tantsusaal. Maja kõrval on jooksurajaga ümbritsetud 38×60-meetrine spordiväljak.
Peauksest paremale jääb kolmekorruseline põhikooli osa. Selles on koduklassid ja ainekabinetid. Samuti võimla, kus saab mängida täisväljakul kõiki saalis harrastatavaid pallimänge. Samuti on koolis ujula ning jõusaal. Ujulas algavad varsti ka tunnid. Spordiosa jääb avatuks kogu Järveküla rahvale. Samas tiivas töötab ka huvialakool.
Koostöö ettevõtetega
Väga kaasaegsed on tehnoloogia – ning käsitööõppe klassid. Õppe üks põhimõte on, et lapsed peavad käima välja idee ning seejärel koostama joonised ning plaanitu ka valmis tegema. “Esimene suurem projekt oli lindude söögimaja. Aga valmistehtud asjadel peab olema kasutusvõimalus. Seega ei saa lapsed enne arvestust, kui nad on näidanud fotosid, kuhu linnumaja on üles pandud,” ütleb õpetaja Erkki Piisang.
Mare Räis ütleb, et lisaks tehnoloogia- ja käsitööõpetusele ei panda hindeid näiteks liikumisõpetuses ja muusikaõpetuses. Lisaks on olemas ka kodumajandusklassid ning kunstiklassid, huvialakoolis saab tegelda näiteks keraamika-, trummi- ja klaveriõppega. Õppekorpuse kolmandale korrusele sisustatakse noortekeskus ning ruumid on ka pikapäevarühmadele. Samas tiivas on ka raamatukogu, mille kolimine ja sisustamine praegu käivad.
Avamise päeval kirjutas kool alla koostööleppele ehitusfirmaga Nordecon AS. Lisaks tehakse koostööd mitme kohaliku ettevõttega, nagu Balti Veski AS. “Tahame, et õpilased saaksid lisaks koolitarkusele aimu ka tootmisest ning õpiksid teadmisi praktikas rakendama,” ütleb Räis.
