Lembit Anemaa. 20. märtsil tutvustati Kernu rahvamajas ümbersõidu esialgset projekti. Ümbersõit algaks Via Baltica 37. kilomeetril Kohatu küla juures, mööduks Kernu külast lääne pool ja lõppeks Via Baltica 42. kilomeetril. Sinna juurde kuuluksid Kohatu ja Haiba kahetasandilised liiklussõlmed.
Kernu ümbersõit on osa laiemast plaanist, millega Via Baltica muudetakse osaliselt kolmerealiseks.
Maanteeameti põhja regiooni ehitusosakonna juhtivinsener Lembit Anemaa sõnul on Kernu ümbersõidu projekteerinud Skepast&Puhkim OÜ. “See ümbersõit tehakse 2+1 lahenditega, perspektiivi arvestades, et oleks võimalik võimalikult kergete või väikeste nüansslahendustega see ehitada 2+2 peale,” ütles Anemaa.
Lõigul nähakse sõidukiirusena ette 100 km/h. Püütakse arvestada, et kohalikud elanikud ei peaks tarbetuid ringe tegema. Bussid saavad liigelda nii kohalikel teedel kui läbivatel liinidel maanteelt maha sõita ja inimesi peale võtta.
Liiklus kahekordistub
Skepast&Puhkimi infrastruktuuri osakonna juht Andres Brakmann ütles, et nende ettevõte on maanteeameti lepingupartneriks Kernu ümbersõidu teelõigu projekteerimisel. “2009 algatati teede teemaplaneering, mis käsitles tervet Harju maakonda. Selle töö raames käsitleti erinevaid võimalusi ja variante, kuidas see Tallinna-Pärnu maantee võiks kulgeda. Selle teemaplaneeringu koostajateks olid Hendrikson & Ko ja Reaalprojekt.”
“Selle tulemusena siin Kernus sai valitud trassivariant IC, millel on läbi viidud nii tehnilised uuringud kui keskkonnapoolsed uuringud. See on ühtlasi ka maavanema poolt kehtestatud,” lausus Brakmann. Maavanem Ülle Rajasalu kinnitas selle 14. novembril 2014.
“Liiklusuuringud teemaplaneeringu ajal näitasid, et aastaks 2040 liiklussagedus kasvab 17 500 autoni ööpäevas,” rääkis Brakmann. “Tänane liiklussagedus on 8000 auto kandis ja raskeliikluse osatähtsus on 20 protsenti.”
Ümbersõidu ja 2+1 lahenduse kasuks räägib eeskätt raskeliikluse suur osatähtsus Kernu piirkonnas. “Ei ole üldse haruldane, kui siin on kolm-neli rekat järjest ja nendest möödasõitmine on problemaatiline. 1+1 teel on see võimalik vaid vastassuunavööndi kaudu, mis tähendab seda, et on oht laupkokkupõrgeteks,” ütles Brakmann.
Ümbersõit läheb paaris kohas süvendisse. Võimaldamaks loomade liikumist, jäetakse ümbersõidust üks sajameetrine lõik tarade ja keskpiirdega eraldamata. “Antud kohta ei peetud nii suure loomade liikumisega kohaks, et siia rajada ökodukt,” väitis Brakmann.
Ühe majapidamise tarbeks rajatakse üle 200 meetri pikkune müratõke. “Selle teelõigu juures on veel eripärane, et teelõigule tuleb kolm konnatunnelit,” üllatas Brakmann.
Kaasnevad võõrandamised
Indrek Oden Roadplan OÜst selgitas Kernu tankla liiklussõlme projekteerimist Kohatus: “Ülesandeks on ühendada tänane Pärnu maantee projekteeritava Kernu ümbersõiduga ning samal ajal ühendada ära olemasolevad kõrvalmaanteed.”
Mõlemale poole Kernu tankla liiklussõlme tulevad ringristmikud, mida omavahel ühendab sild üle Pärnu maantee. “Põhimaantee on maanteeameti soovil projekteeritud selles lõigus neljarealisena,” ütles Oden. “Tulevikuvisioon on ikka minna 2+2 sõiduradadega põhimaantee peale.”
Ühtlasi teatas Oden, et ümbersõidu ehitamisega kaasnevad maade võõrandamised. Teedeehitus läbib ca 50 krunti, mille omanikele on maanteeamet juba kirjad laiali saatnud.
Ümbersõidu äärde jäävate inimeste suust kostus ka muremõtteid. “Meie oleme nüüd need, kellel hakkavad rekad sõna otseses mõttes sajaga ukse eest läbi sõitma. See on päris ehmatav tegelikult, mis kõik toimub,” kurtis üks vallaelanik.
Anemaa sõnul on selgelt ümbersõidu vastu siiski vaid üks kohalik elanik – Georg Kõresoo –, kes vaidlustas teemaplaneeringu. Nii maakohtust, ringkonnakohtust kui riigikohtust sai Kõresoo aga eitavad vastused.
Anemaa väitel selgub Kernu ümbersõidu maksumus juulikuus, kui projektid lõplikult valmis saavad. Siis tuleb korraldada rahvusvaheline ehitushange, mis võtab aega kuskil neli kuud. Ehitamine ise algaks 2018 ja kestaks kaks aastat.
