Transpordiameti Eesti elanike liikuvuse uuringust selgus, et jalgsi, ühistranspordiga ning jalgrattaga liikumistel on nii linna- kui ka maaelanike liikuvuses oluliselt suurem roll kui üldiselt teadvustatakse.
Uuringust selgus, et enamus 7–14-aastastest kooliõpilastest liigub kooli muul moel kui autoga – linnaelanike hulgas ligi 75%, ja maaelanike hulgas ligi 52% liigub kooli jalgsi, jalgratta või ühistranspordiga.
Jalgsi liikumistel on ülioluline roll nii kooliealiste kui ka eakate hulgas nii linnas kui ka maal. „Samas tuleb tõdeda, et pooled maalapsed ei saa ühistranspordiga kooli. Selle teadmisega tuleb nüüd midagi ette võtta. Sellepärast see uuring tehtud saigi, et saada teada, milline see tegelik seis on,“ ütles transpordiameti liikuvuse kavandamise osakonna juht Johann Peetre ERR-ile.
Autot kasutavad pooled
Tähtsaima liikumisvahendina peamistesse sihtkohtadesse liikumisel kasutab autot 52% Eesti elanikest ehk jämedalt pooled. Harjumaa elanikud jäid selles osas n-ö Harju keskmise juurde ehk 49% harjukatest märkis esimeseks või teiseks transpordiviisiks auto. Kõige rohkem sõidavad küsitluse andmeil autoga aga Hiiumaa elanikud – 79%, kõige vähem aga idavirukad – 43%.
Transpordiameti liikuvuse kavandamise osakonna juht Johann Peetre. Foto err.ee Samuti selgus, et suurimad autokasutajad on 30–60-aastased, kuid ka selles elanikkonnagrupis on auto igapäevane peamine liikumisviis vaid 60% elanikkonnast. Ligi 21% linnas ja 10% maal elavatest leibkondadel pole kasutusel ühtegi autot. Ligi 27% 60–80-aastastest elab leibkondades, kus pole autot.
Teisel kohal on jalgsi liikumine – seda teeb keskeltläbi 41% Eesti elanikest ja 40% Harjumaa elanikest. Enim jala kulgejaid on Ida-Virumaal – 54%, kõige vähem aga Põlva maakonnas – 27% ja Hiiumaal – 29%. Kohaliku bussi, trammi või trolliga sõidab Eestis oma peamistesse sihtpunktidesse 19% Eesti elanikest. Harjumaal on see osakaal 30%, aga Hiiu maakonnas vaid 1%. Torkab silma, et kõrgem on see protsendimäär seal, kus on suuremad linnad.
Põlvamaal enim maakonnaliinide kasutajaid
Kaug- või maakonnaliini bussiga sõidab peamistesse sihtkohtadesse 7% Eesti elanikest. Seda teeb vaid 4% harjumaalastest. Kõrgeim on see protsent Põlvamaal – 14%, madalaim aga jälle Hiiumaal – 4%. Muuhulgas tuli uuringust välja, et autoga liigutakse rohkem tööpäevadel, jalgsi aga puhkepäevadel. Siis kerkib kõrgemale ka jalg- või tõukeratta kasutamine.
Leibkonnas sõiduki omamise küsimusele vastamise järgi on 43% majapidamises üks sõiduk, 30% kaks, 10% aga kolm või rohkem. 17% leibkondadest sõidukit ei ole. Autota on keskmiselt enam mitte-eestlastest leibkonnad ja üle 60-aastased, samuti Harjumaa ja Ida-Virumaa elanikud. Kahe või enama autoga leibkondades on keskmiselt rohkem mehi, eestlasi ja 30–59-aastasi, samuti Põlva- ja Raplamaa elanikke.
Keskmine autoomanik on kuusissetulekuga 1601 või enam eurot. Kütusele kulub isikliku auto omanikul keskmiselt 270 eurot, liisingule 129 ja parkimisele 10 eurot kuus, hooldusele kulub aastas 773 eurot. „Pargi ja reisi“ parklaid, mis on mõeldud autostumise vähendamiseks on võimalik kasutada vaid veerandil. Sõidujagamist ehk kaasreisijana sõitmist kasutas 23% tasuta ja 9% tasu eest.
Ise pakkus sõidujagamist 37% tasuta ja 3% tasu eest, 60% sellega ei tegele. Auto kasutamise eelistena nimetas kõige rohkem inimesi ühistranspordi ajakulukust ja seda, et ühistransport ei sõida sinna, kuhu vaja, samuti sobimatuid sõidugraafikuid – seda eriti maapiirkondades. Kallis pileti hind oli viimasel kohal. Uuring näitab, et madalama sissetulekuga inimeste seas on autostumine kiirem kui jõukamas segmendis.
Ühistransporti kasutab rohkem naisi kui mehi
Linnasisese ühistranspordi kasutajad on aga naised palju enam kui mehed – vastavalt 65% ja 35%. Sama joonistub välja ka kaug- ja maakonnaliinide puhul (61% naised, 39% mehed). Harjumaa elanikud on (Tallinna pärast) linnasisese ühistranspordi kasutamise edetabeli tipus. Suurim kaug- ja maakonnaliinide kasutajate osakaal (9%) on Põlvamaal ja Ida-Virus (8%). Harjumaal on neid vaid 3%.
Autota on keskmiselt enam mitte-eestlastest leibkonnad ja üle 60-aastased, samuti Harjumaa ja Ida-Virumaa elanikud.
73% inimestest kulutab ühistranspordile null eurot kuus, 6% kulub aga 40 ja enam eurot. Seejuures on pooled oma piirkonna ühistranspordiga väga rahul või üldiselt rahul (Tallinnas koguni 70%). Üks jalg- või tõukeratas on 22% ja kaks 21% leibkondades, 29% on neid kolm või enam ja 28% pole üldse. Ratturite seas on enam alla 800-eurose sissetulekuga inimesi, mehi ja eestlasi. Ratast kasutab tavapärastesse sihtkohtadesse jõudmiseks aeg-ajalt 67% vastanutest ning sageli kasutab seda 32%.
Jalgsiliikujate seas on enam alla 800-eurose sissetulekuga inimesi, naisi, Ida-Virumaa ja linnaelanikke, eriti nt narvakaid. A ga millist liikumisviisi peaksid kohalikud omavalitsused rohkem soodustama? 31% arvates ühistransporti, 23% pigem jalgsi ja jalgrattaga liikumist. Vaid 7% arvates tuleks soodustada autoga liikumist.
Transpordiameti liikuvusuuring
Tegemist on teadaolevalt esimese üle-eestilise küsitlusuuringuga, kus kasutati nii ankeetküsitlust kui ka liikumispäevikuid. Uuringule vastas 6581 Eesti elanikku, vanuses 7–80 aastat. Uuringu valim on esinduslik soo, vanuse ja kohaliku omavalitsuse lõikes.
Seni on Tallinna transpordiamet olnud eelkõige sõidukite ja liiklussageduste arvepidaja – kogunud infot ainult autoga liikujate või bussisõitjate kohta ning jalgsi, jalgrattaga ja ühistranspordiga liikujate vajadused on jäänud seni tahaplaanile. Seni polnud ka Eesti elanike liikuvusest ja liikumisviisidest tervikpilti, sest need on olnud keskendunud mootorsõidukite liiklusele.
Küsitlus viidi läbi ajavahemikul 14. september kuni 12. detsember 2021.
