Veebruaris koos Aire Tomsiga Keila linna kultuuripreemia saanud Targo Kaldoja on tihedalt seotud jalgpalliga. Eesti alaliidus korraldab mees taristu arendamist ning hooldust, kodulinnas täidab kohaliku vutiklubi juhatuse esimehe ametit. Samuti hoolitseb ta Keila terviseradadel asuva staadionikompleksi eest.
Kultuuripreemiad andis linnapea Enno Fels üle 23. veebruaril, vabariigi aastapäeva aktusel. Need pälvisid tantsujuht Aire Toms ning jalgpallikorraldaja Targo Kaldoja.
Mees tunnistab Harju Elule, et preemia saamine oli üllatus. “Tegemist on ikkagi kultuuri-, mitte spordipreemiaga. Aga treenerina ja korraldajana olen panustatud tööd, raha ja vaba aega palju. Tahe on suur, et Keilas oleksid asjad spordi ja kehakultuuriga veel paremad,” ütleb Kaldoja.
1995. aastal loodud Keila jalgpalliklubis oli mees alguses klubi juhataja. Praegu täidab ta juhatuse esimehe ametit.
Klubil on Keila terviseradade kõrval kaks staadionit ning selle juurde kuuluv taristu. Staadionid valmisid kümme aastat tagasi ning suuresti ekslinnapea Leino Mägi eestvedamisel. “Keila jalgpalliklubil ja minul oli ka tagasihoidlik roll kaasa aidata. Töötasin juba siis Eesti jalgpalli liidu taristujuhina ning õnnestus siia tuua ka liidu kaasrahastus,” jääb mees tagasihoidlikuks.
Kui kaua oled Eesti jalgpalli liidus (EJL) ametis?
2007. aasta augustist. Enne seda töötasin peaaegu tosin aastat Tiki treilereid tootvas ning Leholas asuvas ettevõttes Bestnet müügidirektorina. 11 aastat tagasi olin muide alaliidu 16. või 17. palgaline töötaja. Praegu on liidus palgal üle 60 inimese. Seega on organisatsioon ikka kordades kasvanud. Kadunud on suve ning talve vahe, sest korraldada tuleb pidevalt.
Palluritel tuleb ka varsti mängida juba aasta läbi. Kaks nädalalt tagasi oli Keila klubil juba esiliiga kohtumine ning laupäeval, 10. märtsil, oli kodumäng. Väljakuid korda saada ning korras hoida pole sugugi kerge. Õnneks on kunstmuru juba kümme aastat vastu pidanud. Aastal 2020 tahaks koos linna abiga selle välja vahetada. Teine väljak on murukattega ning mulluse hindamise järgi oli see Eesti tippliigade rajatistest viiendal kohal. Napilt jäime alla Lilleküla A Le Coqi staadionile.
Millises seisus on jalgpalli taristu ehk staadionid ja muu vajalik praegu?
Eks taristuga olid ja on siiani keerulised lood. Mitte seda, et staadioneid ning rajatisi ei ehitada, remondita või arendada. Lihtsalt jalgpalli areng on väga kiire. Ning mida suurem on lumepall ning selle veeremine, seda suurem on ka nõudlus. Keilas on praegu taristuga hästi. Puudu on vaid talvine sisehall, mida võiks eelistatult rajada uue kooli lähedale.
Kas Harjus on piisavalt välisväljakuid?
Harjus on olukord välisväljakutega hea. Viimsis ja Maardus on korralikud kunstmurukattega staadionid. Saue on see küll veidi alamõõduline, kuid olemas. Paldiskisse on ehitatud staadion ning Tabasalus on samuti hea väljak. Sinna on plaanis ka sisehalli ehitus. Väikeses Vasalemmas hoiab kooli staadionit korras Eduard Hmeljov. Sakus on on koguni kaks väljakut ehk muru- ja kunstkattega. Kuusalus, Kehras ja Kose on ka head staadionid. Orus on ka hästi hooldatud murustaadion.
Kas kunagi võib ka meil korduda Islandi ime, kui Eestist väiksema rahvaarvuga riik võidab suuri jalgpalliriike?
Ega muud polegi vaja, et ehitada korralikke sisehalle. Laupäeval saime Keilas suure kaotuse Flora U21-lt. Selles meeskonnas mängsid seitse esindusklubi meest ning treenituse vahe tuli selgelt välja. Keila klubil oli peatselt mööduval talvel vaid üks sisehalli aeg. Flora treenib Lilleküla siseväljakul 5-6 korral nädalas. Meie teeme seda libedal, lumisel ja külmal välisväljakul.
Eesti suurematest linnadest on sisehallid vaid Tallinnas. Islandi ime algas aga just sisehallide rajamisest. Riik koos omavalitsustega rajas hallid ning andis need harrastajatele tasuta kasutada. Ja tulemused on näha, sest väike riik on jõudnud EMi finaalturniirile ja ka eeloleva suve MMi finaalturniirile.
Eesti on juba olnud EMi finaalturniirile pääsust kahe mängu kaugusel. Ehk pääseme EMile aastal 2024 ja seda kas läbi uue rahvuste liiga või valikvoorude.
Kes jõuavad suvel MMi finaalturniiril esinelikusse või kes võidab tiitli?
Eks ta selline kohvipaksu pealt vaatamine on. Jalgpalliringkondades on nali, et mängigu ükskõik millised kaks võistkonda, alati võidab Saksamaa. Saksa on kindlalt minu jaoks üks favoriit. Lõuna-Ameerikast kindlasti Argentina ja Brasiilia. Inglismaa läheb alati mängima suurte lootustega, kuid väga kõrgele ei jõua. Eks üks maailma esikümne meeskondadest tiitli endale saab.
