Harjumaa aasta bussijuhti on valitud viiel korral. Neljal neist on selle tiitli pälvinud Jaanus Tubro. Miks eelistab valija ehk siis reisija ikka üht ja sama bussijuhti?

„26 aastat olin trolli peal. Siis hakkasid liikuma kõlakad, et Tallinnas kaovad trollid ära. Et mitte töötuks jääda, õppisin ümber bussijuhiks,“ meenutab parim juht põhjust, miks ta ikkagi bussi rooli jõudis.

Kuigi trollid on alles ja jäävad tõenäoliselt veel kauaks, Jaanus Tubro ümberõpet ei kahetse.

„Varem pidin igal hommikul bussiga linna tööle sõitma. Mu kodu on aga Lohusalus, andis sõita. Nüüd alustan tööpäeva bussiga kodust ja kodus lõpetan,“ ütleb mees, kes oma bussiga mõõdab peamiselt Rannamõisa–Klooga maanteed. Ja õhtul sõiduvahendi kombekalt koduõue pargib.

„Pealegi – bussijuhi töö on kergem, ei pea sarvi sikutama. Ja linnaliiklus on ka hullumeelseks läinud. Bussiga olen ikka enamiku ajast maanteel,“ täpsustab Tubro.

„Kaamerast ju jälgime reisijaid, aga ega ikka aru saa, kui keegi oma sigatsemist hästi varjab.“ Jaanus Tubro

Ega trollijuhil, kel D-kategooria load juba olemas, bussijuhiks raske õppida ole. „Näiteks mina hakkasin töö kõrvalt Haja autokoolis käima, sain sealt täiendkoolituse, kuu ajaga tegin bussijuhiload ära,“ meenutab mees ameti õppimist. Kui amet juba selge oli, tuli kohe ka tööpakkumisi ja hästi palju. Tubro valis pakkujatest Atko. Sest peamiselt teenindasid Rannamõisa–Klooga maantee liine siis Atko bussid.

Aastaga parimaks bussijuhiks

Ilmselt mäletavad kõik veel prohmakaid Atko liinidel, nii kooli- kui ka tavaliinidel – küll ei avanenud peatustes busside uksed, küll lekkis mingi vedelik, küll jäi mõni inimene peatusesse ootama.

Ometigi tunnistati just Atko bussijuht sel ajal aasta bussijuhiks.

„Atkos, nagu ka teistes firmades, on palju häid kolleege-bussijuhte,“ selgitab kolmel korral Atko bussijuhina aasta parima tiitli pälvinud Tubro. „Atkos vedasid bussid alt, need olid esimesed nn pilvebussid, Hispaanias tehtud ja meie kliima jaoks mitte just kõige sobivamad,“ selgitab Harjumaa parim bussijuht. Ja tahab reisijatele tulevaks aastaks, kui jälle aasta juhi valimiseks läheb, südamele panna: meil on palju tublisid, töökaid ja abivalmisbussijuhte, palun ka neid märgata!

Tubro aga otsustas AS-iga Hansabuss liituda pärast seda, kui Atko Rannamõisa–Klooga maantee liiniveo riigihanke konkursi kaotas. „Iga päev vaatasin Atkoga sõites üles taeva poole, kas saab ikka tööpäeva lõpuni. Ei jõudnud enam,“ põhjendab mees vedajafirma vahetust. Ja kiidab Hansabussi: „Sõiduvahendid on meil korralikud, palk õigel ajal makstud ja palganumbri pärast ei pea häbi tundma. Ikka üle Eesti keskmise.“

Tööd koju kaasa ei võta

Aasta bussijuht peab olema reisijasõbralik. Kas on aga midagi, mis sõbralikku bussijuhti vihastab? „Viimasel ajal on suur probleem teismelistega, kes lõiguvad istmeid ja sodivad bussi. See on lausa massiliseks muutunud. Kaamerast ju jälgime reisijaid, aga ega ikka aru saa, kui keegi oma sigatsemist hästi varjab,“ kõneleb Jaanus.

Bussijuhti ja ka kaasreisijaid häirib, kui poriste rataste ja tõuksidega üritatakse puupüsti täis bussi trügida. „Olen jaganud lastele palju kilekotte. Järgmisel päeval sama poiss sama rattaga. Küsin, kus kilekott? – Ah, ma viskasin selle minema, tuleb vastuseks,“ kõneleb Tubro oma töö pahupoolest.

Ka on tal transpordiametile bussijuhtide töö lihtsustamiseks edasiviiv ettepanek. Juhtub, et buss jääb sõidugraafikust maha. Tingitud võib see olla piletimüügist, bussijuht tegeleb müügiga. Kui selliseid reisijaid, kellele tuleb sente tagasi lugeda, on järjest kolm…

„Nagu Tallinna bussides, peaks ka Harjumaa liinidel olema võimalus viipemakseks pangakaardiga,“ ütleb aasta bussijuht. Ja tunneb samas muret ka ühistranspordi tulususe pärast.

„Enam pole bussides peaaegu üldse piletikontrolle. Ja reisijad kasutavad selle kohe kurjasti ära. Laps ütleb, et temal jäi sõidukaart koju. Mis ma teen – lasen ju lapse bussi. Samal ajal sõidab ema lapse kaardiga,“ kõneleb korda austav bussijuht.

„Kui vahel tõmbab mees enne bussi astumist veel viimase suitsumahvi, siis aga esitab sõidudokumendina õpilaskaardi, uurin ikka, mitu aastat ta on istuma jäänud,“ naerab Tubro.

Esimene, kes vasaku jalaga tõusnud reisija halva emotsiooni endale saab, on hommikuti bussijuht. „Ega ma siis midagi vastu ütle. Naeratan ja soovin kena päeva,“ naerab Jaanus Tubro ja arvab, et koroona on inimesed kurjemaks, närvilisemaks teinud.

Päeva lõpus on bussijuht ikka päris väsinud.

„Aga ei, tööd ma koju kaasa ei võta, ei ela kolleegide ega koduste peal välja seda, mis päeval hinge jäi. See tuleb välja elada muud moodi, näiteks kala püüdes,“ arvab Jaanus Tubro, aasta bussijuht. Ikka optimistlikult.

Kommentaar: Sirly Miltop, Põhja-Eesti ühistranspordikeskuse büroojuht

Harjumaal valiti aasta bussijuht viiendat korda. See on nii olnud, et sõitjad esitavad kandidaadid, antakse hääli. Meie ühistranspordikeskuses loeme hääled kokku, teeme kindlaks, et bussijuhi kohta vedajafirmasse kaebuseid pole, liikluseeskirjadega pole patustanud ja kuulutame võitja välja. Jaanus Tubro sai sel aastal kolm korda rohkem hääli kui teiseks tulnud juht.

Kommentaar: Karel Pikk, AS-i Hansabuss kommerts- ja avalike liinide juht

Teame, et reisija on kiitusega kitsi ja laitusega lahke. Seda suurem rõõm on, et üks bussijuht on väärt tiitli saanud juba neli korda. Reisijad pole põlanud vaeva ka firmasse helistada, Jaanuse teenindust kiita. Üks põhjus, miks Jaanus mitu korda aasta bussijuhiks on valitud, on tema suurepärane, alati sõbralik iseloom. Ta kohe oskab reisijatega läbi saada, on abivalmis, suunab, õpetab, annab nõu. Samas on ta ka nõudlik, küsib reisijailt kahtluse korral dokumenti. Ta teeb oma tööd nii, et oskab silma jääda oma sõbraliku suhtumise, aga samas ka nõudlikkusega.