Suvi on aeg, mil Tallinn täitub turistidega, kes on saabunud maailma eri otstest. Ülejäänud Eesti, kaasaarvatud Tallinna lähimad naabrid Harjumaal, vaatab kadedusega pealt. Kas siia paariks päevaks saabuvat turisti on võimalik pealinnast kaugemale meelitada ning kuidas seda teha, rääkis Harju Elu turismiasjatundja Karmen Pajuga.
Et Põhja-Eestis turismi arendada, siia rohkem turiste tuua ja panna turismiettevõtjad omavahel koostööd tegema, loodi viie maakonna – Harjumaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa ja Raplamaa – omavalitsusliitude poolt sihtasutus Põhja-Eesti Turism. Sihtasutust juhib Karmen Paju, ja lisaks temale on meeskonnas igapäevaselt veel vaid üks liige. Siit tekibki küsimus – kuidas saab nii suurt piirkonda hallata nii väikese meeskonnaga?
„Piirkond on tõepoolest suur, meeskond väike ja huvigruppide ootused kõrged,“ möönab Paju, ja lisab, et „organisatsiooni peamine mõte on saavutada ühiselt tegutsedes rohkem ja väiksemate jõupingutustega, kui eraldi tegutsedes.“
Probleem on samana püsinud sihtasutuse asutamisest saadik ja pole palju märke, mis viitaksid muutusele – välisturist on endiselt väga Tallinna-keskne. Samas on Harjumaa pealinna tõttu paremas seisus, kui ülejäänud maakonnad.
Kas ja kuidas Harjumaa (ilma Tallinnata) eristub teistes Põhja-Eesti maakondadest?
Karmen Paju: Põhja-Eesti rannikupiirkonnas, Narvas ja Tallinnas peetakse turismi arendamist üheks olulisemaks ettevõtlusvaldkonnaks. Rapla-, Järva- ja Harjumaal on turismivaldkonna pakkumine väljaarendamisel ning sekundaarse tähtsusega. Kahtlemata on Tallinna mõju Harju maakonna turismisektori arengule väga suur, pakkudes nii võimalusi, kui luues tugevat konkurentsi. Valdav osa välisturiste näeb Eesti olulisima turismisihtkohana Tallinna, seega saame pealinna pidada ka Harjumaa turismiväravaks. Harjumaa turismile on iseloomulik, et lõviosa külastustest on lühiajalised ehk ühepäevakülastused. Suurt rolli külastajate arvu suurendamisel täidavad erinevad kultuuri-ja spordiüritused.
Millised on Harjumaa nõrkused-tugevused ühe turismiarendaja jaoks?
Arvestades, et Harjumaad külastab kordades rohkem turiste, kui maakonnas ööbib, siis turismitulu suurendamise kontekstis on oluline külastusaja pikendamine ja ööbimiste arvu kasv. Probleemiks on, et sageli mõeldakse omavalitsuse, mitte külastaja põhiselt. Ei saa tegelda turismiturundusega, kui puudub toode. Olemasolevate võimaluste realiseerimiseks on mõistlik parandada maakonna tasandil toimiva koostöö kvaliteeti ning leida võimalus suurema hulga ettevõtjate kaasamiseks koostöövõrgustikesse. Vähe on riike, kus puutumata loodus on pealinnale nii lähedal, seega potentsiaal on suur.
Harju maakonna turismi arengustrateegias 2025 on maakonna ressursid ja arendatavad turismivaldkonnad ilusasti välja toodud. Fookuses on perepuhkus, äriturism, kultuuriturism, loodusturism ja terviseturism. Harjumaa tugevuseks saab pidada head turismialast koostööd Tallinnaga ja mõistagi pealinna lähedust, mis annab turismiettevõtjatele märkimisväärse konkurentsieelise võrreldes kaugemate piirkondadega.
Suurimaks probleemiks on kvalifitseeritud tööjõu ja ettevõtjate omavahelise koostöö puudumine, mis ei võimalda väikeettevõtjatel välisturistideni jõuda.
Tallinna külastavad suvel kümned tuhanded kruiisituristid. Kui suur osa neist jõuab Tallinnast välja Harjumaale?
Valdav osa Tallinna külastavatest kruiisituristidest piirdub siiski pealinnas pakutavaga, kuid huvilistel on võimalik end ka Tallinnast välja suunduvatele organiseeritud tuuridele registreerida. Ekskursioonid viivad turiste Paldiskisse, Suurupi tuletorni, Saku õlletehasesse, Harjumaa turismitaludesse ja mõisatesse. Peaaegu igal nädalal läbi hooaja läheb rühm või mitu Keilasse kanuutama, käiakse ka Saue mõisas, Esko talus, golfihuvilised mängivad golfi nii Niitväljal kui Jõelähtmel. Reisikorraldajate hinnangulistel andmetel on Tallinnast välja Harjumaale suunduvate kruiisituristide protsentuaalne osakaal alla 1% (ca 0,3). Sellegipoolest, mahte arvestades ei olegi see ehk väga vähe.
Iga täiendav turistisihtrühm toob piirkonda uut elu ja võimalusi. Samas ei ole tegemist imevahendiga. Kruiisilaevadel on üldjuhul kogu laeval pakutav teenus, sealhulgas toitlustus hinna sees ning koha peal tehtud kulutused on üsna minimaalsed.
Milline on koostöö Harjumaa turismiettevõtjatega, et välisturiste rohkem pealinnast välja saada?
Öeldakse, et ettevõtted teevad koostööd, kui nad küpsetavad pirukat, ning konkureerivad, kui nad hakkavad seda jagama. Koostöö on alati ka vastastikune usaldus ja õppimine. Harjumaal on mitmeid koostööle suunatud organisatsioone – tublit tööd teevad Leader võrgustikud, HEAK, Harjumaa Omavalitsuste Liit. 2018. aasta algul asutati MTÜ Harjumaa Turismiühing, mille eesmärgiks on kutsuda koostööle maakonna giide ja teisi turismiasjalisi.
Eesti riiklik turismiinfoportaal puhkaeestis.ee/visitestonia.com on esmane turunduskanal turismis. Veeb on seitsmes keeles – eesti, inglise, vene, soome, saksa, läti, rootsi – turunduskanal välisturgudele, kuhu ettevõttel iseseisvalt siseneda on aja- ning rahamahukas. Ettevõtja saab vaadata oma objekti külastatavusstatistikat veebis ja võrrelda seda lähedalasuvate teiste sarnaste teenusepakkujate statistikaga. Andmebaasis olevad ettevõtjad kaasatakse sihtturukampaaniate pakkumistesse, see omakorda annab võimaluse suunata välisturistid pealinnast välja.
Näiteks eelmisel nädalavahetusel osales SA Põhja-Eesti Turism meeskond Tallinnas Raekoja platsil toimunud suurüritusel „Ava Lava, Tallinn!“, kus meie peamine missioon ja eesmärk oli pakkuda huvilistele erinevaid võimalusi ja ideid väljaspool Tallinna asuvate põnevate turismiobjektide avastamiseks. Sügisel on plaan osaleda Helsingi Mardilaadal ja tutvustada Põhja-Eesti erinevaid turismipiirkondi.
Kui palju on olukord aastatega paremaks muutunud (s.t. et turist tuleb rohkem Tallinnast välja)?
Turistide arvu kasv on väga Tallinna-keskne, kuid hea meel on tõdeda, et piirkondade pingutused kannavad vilja. Uute turismiobjektide avamine ja põnevad üritused meelitavad turiste pealinnast välja. Näiteks peale kogupere teemapargi Lottemaa avamist kasvas hüppeliselt Pärnumaad külastavate turistide arv, ERMi avamine tõi kaasa külastajate arvu kasvu Tartumaal. Ida-Virumaa on kasvatanud külastajate arvu läbi seiklusmaa kontseptsiooni ja uute turismiobjektide avamise. Küllap annab oma mõju Harjumaa külastuste osas ka tänavu avatav Arvo Pärdi keskus, mis ei ole massiturismi objekt, kuid koondab teavet Arvo Pärdi loomingu kohta ja vahendab seda kogu maailmas.
Vähe on tsiviliseeritud maailmas pealinnasid, mille külje all metsik loodus samamoodi külastajaid tervitab.
Kas Harjumaal on üldse välisturistile midagi huvitavat pakkuda?
Harjumaal on mitmeid välisturistile huvipakkuvaid turismiobjekte. Unikaalsed on pangad ja joad, kaunis rannajoon pakub vaatlemise naudingut loodusesõpradele. Kui merevaade ei tekita piisavalt vabaduse tunnet, võib ka ise mereretke ette võtta: väikesaared on kõigest lühikese purjeretke või laevasõidu kaugusel. Renoveeritud ajaloolised mõisad pakuvad avastamisrõõmu, kultuurielamusi, luksuslikku ööbimisvõimalust ja häid maitseid. Aktiivse puhkuse nautijatele ja seiklejatele on mitmeid põnevaid adrenaliini taset tõstvaid atraktsioone, matkaradu, tervise-ja spaapuhkuse huvilised on oodatud lõõgastuma spaades. Tallinna lähedastes suurepärastes mereäärsetes restoranides on põhjust maitsta kohalikke maitseid. Põnevust pakuvad nõukogudeaegsed militaarehitised. Säästva turismi koostöövõrgustik Ehedad Elamused Lahemaal on kokku pannud külastuselamust pakkuvaid tooteid jne. Sõpradega saab kiiresti aja maha võtta linnalähedastel golfiväljakutel. Huvilised saavad detailset infot nii Harjumaa turismiveebist visitharju.ee kui ka Eesti riiklikust turismiandmebaasist puhkaeestis.ee.
Millised on praegu Harju turismiettevõtjate suuremad puudujäägid – kas näiteks info ebapiisav levitamine, ajast ja arust kodulehed, vähesed kogemused välisturistidega, nõrk keeleoskus jms?
Suurimate probleemide nimetamisel nõustun igati Harju maakonna turismi arengustrateegias 2025 nimetatuga ehk suurimaks probleemiks on kvalifitseeritud tööjõu ja ettevõtjate omavahelise koostöö puudumine, mis ei võimalda väikeettevõtjatel välisturistideni jõuda. Koostöö on problemaatiline nii turismiobjektide haldamisel, temaatiliste teenuspakettide koostamisel, ühisel tootearendusel, ühisel turundamisel ning ühisel sihtkoha haldamisel. Puudub süsteemsus turismivaldkonna arendamises ning koostöö korraldamises.
Kuidas on lugu ööbimiskohtadega, millega välisturist rahule jääks?
Eesti riikliku turismiandmebaasi andmetel on Harjumaal (seisuga 9.07.2018, v.a Tallinn) 88 erinevat majutusettevõtet. Hotelle 12, külalistemaju 11, hosteleid 3, puhkemaju 43, kodumajutusi 4, külaliskortereid üks ning puhkekülasid ja laagreid 14.
Külalisi võõrustades peab turismiettevõtja sageli suutma ise kõigega tegelda: hallata broneeringuid, vastata meilidele, olla külalislahke, korrastada tube, teha raamatupidamist, lahendada kliendi probleeme.
Milliste paikade vastu Harjumaal välisturistid enim huvi tunnevad?
Enim külastavad Harjumaad turistid Soomest, Venemaalt ja Lätist. Kasvanud on ka Saksamaalt, Rootsist ja Leedust pärit turistide arv. Enim otsitakse unikaalseid turismiobjekte, mis eristuvad ja mis suudavad pakkuda külastuselamusi. Mitteametlikel andmetel on välisturistide kõrgendatud huviorbiidis Viimsi piirkond, Viimsi valla alla kuuluvad ka Prangli ja Naissaar. Lisaks eeltoodule Keila ja Jägala juga. Huvilisi meelitab Padise klooster, Viikingite küla, Vembu-Tembumaa ja Laitse Rally Park. Populaarsed on Harjumaa spaad nii Viimsis kui Laulasmaal ning ajaloolised mõisad. Pärliks võib pidada imelise asukohaga Keila-Joa mõisa, kus pakutakse nii majutus- kui ka toitlustusteenuseid, lisandväärtusena muuseum ja läheduses asuvad matkarajad.
Kokkuvõtteks saame tõdeda, et vähe on tsiviliseeritud maailmas pealinnasid, mille külje all metsik loodus samamoodi külastajaid tervitab.
TEAVE: SA Põhja-Eesti Turism
• Põhja-Eesti turismiregioon koosneb viiest maakonnast: Harjumaa, Järvamaa, Raplamaa, Lääne- Virumaa ja Ida-Virumaa.
• Sihtasutus Põhja-Eesti Turism on Harjumaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa ja Raplamaa omavalitsuste liitude ning mittetulundusühing Eesti Maaturism poolt asutatud turismiorganisatsioon.
• Organisatsiooni juhtorganiks on 11-liikmeline nõukogu. Alates selle aasta kevadest juhib nõukogu tööd Harjumaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Joel Jesse.
• Regionaalse turismiorganisatsiooni eesmärk on koordineerida ning arendada turismialast tegevust ja turismiettevõtlusele vajalikku keskkonda Põhja-Eestis. Kaasfinantseerija on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.
