Kolmapäeval, 29. märtsil, esitas Euroopa Nõukogule Euroopa Liidust (EL) väljaastumise avalduse Suurbritannia. Ees ootavaid läbirääkimisi peetakse inimajaloo keerulisemateks, sest 28 riigi ühendusest, kus 2016. aastal elas 510 miljonit inimest, tahab lahkuda riik, kus elab 54 miljonit inimest (ca 10% ELi elanikkonnast) ning mis annab 15% EL eelarvest ja 20% SKP-st.

Hadley Barret, kes vastab küsimustele, elab ja töötab juba 15 aastat Eestimaal.

Miks valisite tegevuspaigaks just Eesti?

Eestis on hea keskkond äritegevuseks, inimestele on võimalik tutvustada innovaatilisi ideid, sest enamik inimesi on avatud muutustele – see on äritegevuse jaoks väga oluline. Ka meeldib mulle Eestimaa ja siinsed inimesed ja olud.

Milline on teie isiklik osalus ettevõtluses?

Praegu olen Green Building Council Eesti asutaja ja juhatuse liige ning jätkusuutliku ja energiatõhusa kinnisvara ning energiavarustuse klastri (klaster on majanduses geograafiliselt lähestikku paiknevate sarnast või lähedast toodet või teenust pakkuvate ettevõtete ja institutsioonide (ülikoolid, agentuurid, kaubanduskojad jne) kooslus, mille liikmed teevad ühtaegu koostööd ja konkureerivad – Ü.R.) projektijuht, kelle eesmärk arendada Eestit kui juhtivat brändi jätkusuutliku kinnisvara ja taastuvenergia valdkonnas. Varasemalt olen olnud ka paari investeerimisfondi nõukogus.

Millistes riikides veel tegutsete?

Oleme tegutsenud veel Lätis, Soomes, Norras, Suurbritannias, Itaalias, Hollandis ja Rumeenias, Guernseyl. Praegu on äritegevuse fookuses Baltimaad ja Skandinaavia.

Mis on teie põhilised tegevusalad?

Meie peamised tegevusalad Euroopas on ajalooliselt olnud kinnisvara ja taastuvenergia arendus. Meie meeskond on hetkel ka Baltimaades juhtival positsioonil konsultatsiooni ja auditeerimise valdkonnas, mis tegeleb ehitiste keskkonnaalase sertifitseerimisega.

Kuidas mõjutab praegune heitlik ja pingeline olukord rahvusvahelist ettevõtlust?

Viimasest majanduskriisist alates on mitmete makromajanduses eksisteerivate mõjude tõttu tulevik ebakindel. Ebakindlus mõjutab äritegevust igas valdkonnas, kaasaarvatud kinnisvara arendus ja energeetika. Ebakindlus on kasvanud koos Brexiti, Trumpi ja Kreeka majandusprobleemidega.
Võimalik, et oleme sisenenud uude püsiva ebastabiilsuse ajastusse ning peame kohandama oma majanduse, sotsiaalsfääri ja poliitilise reaalsuse vastavalt uuele olukorrale. Võime peatselt aduda, et praegune demokraatia mudel on tänapäeva maailma jaoks iganenud.

Kas tunnete muret Brexiti pärast, kuidas mõjutab see Inglise ärimeeste ettevõtetele ja ettevõtmistele Euroopa Liidus?

Brexit on ebastabiilse aja märk. Kui rohkem haritud, sotsiaalselt mobiilsed nooremad inimesed hääletasid ELi jäämise poolt, siis vanemad, elus pettunud ja vähese haridusega inimesed oli lahkumise poolt.
Ei ole välistatud, et tagajärjed Suurbritannia firmadele Suurbritannias võivad olla negatiivsed, aga ma ei usu seda ettevõtete puhul, mis on juba registreeritud Euroopa Liidus, sest nemad jätkavad seniste standardite ja regulatsioonide järgimist. Võimalik, et Suurbritannia ja ELi läbirääkimised jõuavad mõistliku lahenduseni nii Suurbritannia kodanike jaoks Euroopa Liidus kui ka vastupidi.

Aga kui nii ei juhtu?

Siis ei ole võimatu, et osad Suurbritannia kodanikud oleksid valmis taotlema ELi kodakondsust.

Kuidas mõjutab Brexit eestlaste ja teiste ELi kodanike elu ja ettevõtlust Suurbritannias?

Mõju sõltub lõplike läbirääkimiste tulemusest. Läbirääkimistel on oluline omada ühist eesmärki, milleks on mõlema osapoole maksimaalne kasu. Tundub, et ELi juhid (Juncker ja teised) peavad olulisemaks “karistada” Suurbritanniat, et ka teised riigid ei lahkuks Elist, selle asemel, et analüüsida põhjuseid, miks Suurbritaania soovib lahkuda. See kõik tundub olevat samm selliste süsteemide suunas, nagu oli omal ajal Nõukogude Liit. Kui peetakse vajalikuks karistada inimesi/riike selleks, et takistada nende lahkumist, on süsteemis endas midagi väga valesti. Me peaksime olema kollektiivi liikmed ühise soovi, mitte sunni tõttu.
Saan aru, et Suurbritannia osakaal on umbes 15% EL eelarvest, mis annab umbes 20% ELi SKPst, seega kui läbirääkimised ei vii lahenduseni, siis tähendab see seda, et EL kaotab suure hulga finantseeringutest. Kaubandusega seotud maksud pöörduvad ilmselt tagasi WTO regulatsioonide kohaseks, mis tähendab, et müüakse vähem kaupu/teenuseid, kuna need on kallimad. Tekib lõhe Suurbritannia ja ELi seaduste ja ettevõtluse normide vahel, mis omakorda suurendab riikidevahelise äritegevuse kulusid. Kõik sellised asjad mõjuvad negatiivselt nii ELi kui Suurbritannia ettevõtetele. Kui aga läbirääkimised on edukad, jäävad muutused minimaalseteks.

Kuidas mõjutab Brexit Suurbritannia tavakodanikke?

Mõju eraisikutele Suurbritannias ei ole ilmselt eriti suur. Brexiti pooldajad tundsid enamjaolt muret immigratsiooni pärast, seega inimestel, kes juba elavad Inglismaal, peaks olema nüüd vähem põhjust muretsemiseks. Palju suurem ja murettekitavam teema on natsionalismi kasv. Ja see ei ole üksnes Suurbritannia mure. Liigume ühiskonda, kus mitte-põlisrahvaid, immigrante ja külalisi ahistatakse.

Milline on Eesti ärikultuur võrrelduna Suurbritannia äritavade ja kultuuriga?

Kõik ärikultuurid on väga erinevad. Lõunapoolsemates riikides peetakse enne otsuse langetamist pikki vestlusi ja arutelusid, toimub n-ö suhete üles ehitamine. Suurbritannias ei ole liigne otsekohesus kultuuriliselt nii aktsepteeritud, kuid väga olulisel kohal on usaldus, ausus ja oma lubadustest kinni pidamine. Eestis aga hinnatakse otsekohesust ja asjadega kiiresti peale hakkamist selle asemel, et palju lobiseda. Parim lahendus, nagu ikka, on võtta iga kultuurilise eripära parimad jooned ja kasutada neid vastavalt sellele, mis on antud olukorras sobilik.

Milline on Sinu rõõmustavaim kogemus Eestis tegutsedes?

Inimeste otsekohesus ja võime liikuda kiiresti lahenduse suunas.

Milline on Sinu negatiivseim kogemus siin tegutsedes?

Poliitikud, kes ei pea oma sõna.