1. oktoobril on rahvusvaheline muusikapäev. Tänavu on erakordne, et sellel päeval toimub üle Eesti 200 tasuta kontserti. Harjumaal esinevad solistid ja kollektiivid koolides, kultuurikeskustes ja mõisates. Reinut Tepp mängib barokkmuusikaansamblis Nova Casa ning esineb järgmisel reedel Lool ja Kehras.
Nova Casa kontsert Loo kultuurikeskuses algab 1. oktoobril kell 12.30 ja kell 16 Kehra kunstidekooli saalis. Nädal enne andis ansamblijuht, õpetaja ning klavessiinimängija Reinut Tepp intervjuu Harju Elule.
Mida Teile tähendab muusikapäev? See traditsioon algas 40 aastat tagasi Yehudi Menuhini ettepanekul.
See on väga tore tava. Aga muusikutele on 365 päeva aastas muusikapäev. Ime ja ilu ei ole maailmast kuhugi kadunud. Soovin, et inimesed ei lakkaks vaimustumast kunstist, muusikast, loodusest ja teised inimestest.
Kuidas tekkis ansambel Nova Casa?
See võis olla 2009 või 2010, kui Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli viiuliõpetaja Eva Punder tegi ettepaneku juhatada barokkansamblit. Aga kollektiivile oli varsti vaja ka nime. Mõtlesin, et võiks panna esimese mängitud loo pealkirja. See oli Poola varabaroki helilooja Adam Jarzepski “Nova Casa”. Koosseis on 1. oktoobril järgmine: 1. viiul Karolina Normak, 2. viiul Tiina Mäe, 3. viiul Lisanne Altrov, kontrabass Kristin Kuldkepp ja klavessiinil mina.
Mida ansambel tänavu Harjumaal mängib?
Nelja teost 17. sajandist. Tuntuim on Johann Pachelbeli “Kaanon” koos “Gigue´ga”. Veel esitame itaallase P. Marini, poolaka A. Jarzepski ja inglase H. Purcelli teoseid.
Olete Tallinna mees, kuid suviti seotud Harjumaaga. Millise kandiga?
Olen seotud Loksa ümbrusega. Kui ma olin pooleaastane ehk kevadel 1969 ostis isa tollase omaniku käest talumaja Kasispeal. Sellest ajast alates olen veetnud peaaegu kõik oma suved tolles majapidamises. Pean Kasispead üheks Eesti ja võib-olla maailma kaunimaks paigaks.
Kas muusikaanne avaldus Teil juba varakult?
Elukutselisi muusikuid eelnevatest põlvedest pole. Olen pärit arstide perest. Aga ema ja isa on veidi aega lapsena klaverit õppinud. Isa Väike-Maarja kandis ja ema Pärnus. Isa on laulnud Tartu meeskooris Gaudeamus. Ema isa oli kingsepp, kes võttis Aleksander Arderilt laulmises eratunde. Seega on muusikahuvi neis kõigis olnud.
Kuidas leidsite toreda barokkpilli klavessiini?
Varasem ajastu on mind ammu huvitanud. Minu klaveriõpetaja Ell Saviauk meenutab, et ma olevat tema käest küsinud: kes oli maailma esimene helilooja? Selle peale ei teadnudki ta suurt midagi vastata. Oli prantslane G. de Machaut, kes tegutses 14. sajandil. Siis selgus, et Vanas-Kreekas oli helilooja Timotheus Mileetosest. Klavessiini taha sattusin muusikakeskkoolis, kui viiuliõpetaja Aino Riikjärv tegi koos oma õpilastega keelpilliorkestrit. Sain ka Virve Lippuse klassis klavessiini harjutada. Põhiaine oli toona veel klaver. Aga konservatooriumis hakkasin võtma Imbi Tarumilt tunde ja läksingi üle klavessiinile. Klaverimäng ei ole ka kuhugi kadunud.
Muusikutee on Teid viinud esinema New Yorgi Garnegie Halli ja Londoni Royal Albert Halli. Kas koos Nova Casaga?
Sinna oli õnn sattuda orkester Kremerata Baltica koosseisus. New Yorgis olen esinenud kolm ja Londonis kaks korda. Albert Hallis juhtus minuga see, et nii kuulus saal lõi korraks põlved nõrgaks. Aga aukartus ei tohiks mängu ajal segada ja halvata, vaid peab inspireerima. Tuntud paikadest olen esinenud veel Henry VIII Hampton Courti lossi kabelis.
Kus on Tallinnas ja Harjus hea barokkmuusikat mängida?
Tallinnas on hea Mustpeade maja Valge saal. Kadrioru loss on hea, sest seal on praeguseks sobivad põrandakatted. Sobiv ja tore on ka Teaduste Akadeemia saal Toompeal. Estonia kontserdisaal on sellise muusika jaoks veidi liiga suur.
Harjus on head Loksa ja Leesi kirik. Mõlemas olen esinenud. Kuusalu ja Jõelähtme kirikud on head. Lool asuv ümar saal samuti. Keila uusapostlikus kirikus oleme salvestanud.
