Hundid pakuvad viimasel ajal rohkelt kõneainet. Seni kinnitamist leidnud andmete järgi murdsid hundid 2024. aastal Eestis 748 lammast (lisaks vigastasid 108 looma), vähemalt 41 koera, 51 vasikat ja 15 kodukitse. Uurisime, milline on nende eluolu täna, kui hundijahi keeld on tühistatud.

Küsimustele võsavillemite teemal said sõna keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi (TT), Eesti jahimeeste seltsi juhatuse liige Priit Vahtramäe (PV) ja keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Peep Männil (PM).

Hundijahi keeld tühistati, mis on eesmärgid ja milline prognoos?

TT: Hundijaht jätkub tavapäraselt ja küttimislimiit on 121 looma. Keskkonnaamet soovib küttimist suunata kõige suuremate kahjustuskollete lähedusse, et kütitaks just inimesele otsest kahju põhjustanud isendeid. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas on paljude huvigruppide koostöös saavutatud kokkuleppe järgi ette nähtud huntide arvukuse hoidmine vahemikus 20–30 pesakonda. Küttimine on üks teguritest, et saavutada ohjamiskavas seatud eesmärgid, säilitada hundi soodne seisund Eestis ning kaitsta neid omakohtu eest.

PV: 121st lubatud hundist on kütitud 77 looma. Võrreldes eelmise kavaga tõusid nii miinimum- kui ka maksimumarvukus viie pesakonna võrra aastal 2022 ja sealt algasid ka murekohad seoses arvukuse ja kahjustuste tõusuga.

Kuidas ennast ja oma koduloomi kaitsta? Kui suur on võimalus, et hunt ründab kodulooma inimese läheduses või inimest ennast ja millises olukorras see üldse võimalik oleks?

TT: Kindlasti võib asulas, aga ka looduses nähtud hunt inimesed ärevaks muuta. Siiski tuletame meelde, et tõenduspõhise info kohaselt pole Eestis marutaudi juba pikema aja jooksul esinenud. Loomulikult tuleb looduse kõrval elades ja seal majandades arvestada ka naabruses esineda võivate kiskjatega ning seetõttu ka vastutustundlikult käituda. Kui piirkonnas on teada kiskjate esinemine, soovitame öösel hoida koerad ja kassid siseruumides. Karja kaitseks peavad olema suletud ja kindlad nii laudauksed kui ka väravad. Kaitseks karjamaal on vajalik korralik kiskjatõrjeaed, millel peab olema viieliiniline elektrikarjus, mille alumine traat peab olema võimalikult maapinna lähedal ja ülemine traat/liin 110–120 cm kõrgusel. Oluline on, et kõik liinid oleksid korralikult pingestatud ja ka füüsiliselt pingutatud. Väga tähtsa lisagarantii hundirünnakute vastu annab tubli ja vastava väljaõppe saanud karjakoer.

PM: Üsna kindlalt võib öelda, et hundid inimesi kui võimalikke saakloomi (vähemasti Euroopa oludes) ründama ei hakka. Inimene ei kuulu hundi saakliikide hulka ning inimene on ainus liik, keda hunt tõsiselt kardab. Küll aga ei saa kunagi täielikult välistada mõnda n-ö enesekaitserünnakut, mida on Euroopas viimastel aastakümnetel mõned korrad ette tulnud. Samas on ka selliste juhtumite tõenäosus üliväike ning olnud põhjustatud sellest, et hunt on inimesega ära harjunud (inimene on teda toitnud).

Koduloomi võib hunt rünnata küll, kuid mitte inimese juuresolekul.

Koera võib hunt rünnata kahel eesmärgil: kui potentsiaalset elupaiga- ja toidu-konkurenti või kui saakliiki. Parim kaitse õuekoerale on aedik, kust koer ei saa välja ega hunt sinna sisse.

Inimesed on hirmul, kui hunt küla vahel liigub. Miks ta üldse asulasse tuleb?

TT: Hundid, nagu ka teised meie looduses elavad suurkiskjad on väga ettevaatlikud ja targad loomad. Hunt tuleb küll aeg-ajalt inimese naabrusesse ja tema kohalolu ka registreeritakse – nähakse jälgi või lausa looma ennast. Selline kohtumine tuleneb territooriumi kontrollimisest ja võõraste huntide (aga kohati ka koerte) tõrjumisest, mitte aga inimese vastu huvi tundmisest. Palju enam probleeme ja ka terviseriske põhjustavad meil igal aastal näiteks koerad.

PV: Hunt on suurkiskja, kes elab pigem metsas ja kui ta peaks inimesega kohtuma, siis esimese asjana ta põgeneb. Vabas looduses satub ta kokku erinevate väljakutsetega, ta võib end vigastada liiklusõnnetuses või kakluses liigikaaslastega, võib haigestuda kärntõppe vms. Selle kõige tagajärjeks on vigastustega isendid, kelle jahivõime langeb ning see paneb neid otsima söögi saamiseks kergemaid võimalusi. Kari- ja lemmikloomi on lihtsam küttida kui metsloomi ning ka maapiirkondades olevates kompostihunnikutes võib üht-teist meelepärast leiduda, mis ajendab neid inimeste juurde minema.

Kui palju on Eestis hunte tegelikult ja kui suur võimalus oleks jahi peatamise puhul, et looduslik tasakaal paigast läheb ning hundid hoitud ja kaitstud karjaloomad lausa hävitavad?

TT: Hundi arvukuse hindamisel kasutatakse näitajana sigivate karjade arvu. Keskkonnaagentuuri hinnangu järgi, mis tehti 2024. aasta sügisel enne hundijahi hooaega, oli Eestis vähemalt 29 hundikarja ehk enne jahihooaega tõenäoliselt 350–400 isendit. See on parim teadmine, mis meil erinevatele andmetele tuginedes on. Suurkiskjate ohjamise tegevuskava järgi on kokku lepitud tagada Mandri-Eestis 20–30 hundipesakonna (sigiva karja) olemasolu. See on pikaajalise kogemuse järgi arvukus, kus ühelt poolt on tagatud elujõulise hundi asurkonna säilimine ning teisalt on karjakasvatajatele ja lemmikloomaomanikele paratamatult tekkivad kahjustused talutavad.

PV: Enne jahihooaega 250–300 hunti ja kevadeks jääb nendest alles 125–150 hunti. Kuna hundi juurdekasv on 40–60%, siis selleks, et arvukust hoida, peab igal aastal juurdekasvu küttima. Juurdekasv on aga noorloomad ehk kutsikad ja kuni kaheaastased loomad, kes ei ole veel suguküpsed. Sellise arvukuse juures saab hunt eksisteerida ja loomakasvatajate kahjud on minimaalsed ja ehk ka talutavad.

Koerte murdmised – millistel asjaoludel on need juhtunud? Kui palju on olnud nende seas ketikoeri, kas neil puhkudel on maja ümbritsenud aed? Kui paljud neist on olnud jahikoerad?

TT: Hundid murravad Eestis aastas kümmekond kuni poolsada koera. Möödunud, 2024. aastal on seni keskkonnaametile teadaolevalt hundid murdnud 41 koera. Nendest enamik on olnud õues vabalt ringi liikunud koerad. Tagantjärele on raske kindlaks teha, kus hundi ja koera esmane kontakt toimus ning kus toimus murdmine, sest paljudel juhtudel on ohver eemale viidud ning ka ära söödud.

Praeguseks on kütitud 77 hunti ja küttida on jäänud veel 44 võsavillemit.

Milliste andmete põhjal on välja selgitatud, et hunte on rohkem kui varem?

TT: Hundi arvukuse, asurkonna struktuuri ja ruumilise leviku selgitamiseks kasutab keskkonnaagentuur näiteks JAHIS-e (jahinduse infosüsteem) abil kogutavaid jahimeeste juhuvaatluseid, jahimeeste kogutavat biomaterjali, rajakaamerate ja bioakustika abil kogutavat andmestikku, telemeetria (GPS-kaelustega isendid) andmestikku ning sõltumatute teadusekspertide panust. →