Koroonakriisist hoolimata korraldab enamus Harjumaa omavalitsusi ka tänavu õpilasmalevat. See on mõeldud kohalikele noortele vanuses 13–17 või 13–19, kes töötavad 20 tundi nädalas ning teenivad tunnis 3,48 eurot. Malevlaste juhiks on reeglina piirkonna noorsootöötajad.
Kui Tallinna õpilasmalev komplekteerib rühmad ca 800 noorele, siis Harjumaal väljaspool Tallinnat loodavates rühmades on kohti ca 700. Seda on veerandi võrra vähem kui mullu.
“Tallinnas on jätkuvalt esikohal heakorratööde tegemine linna haljasaladel. Aga näiteks ka teenuste ja toodete esitlemine Telia esindustes,” selgitab SA Õpilasmalev juhataja Ott Väli.
Tallinna õpilasmaleva rühmade arv jääb vahemikku 40–50, kellest 1/3 töötab pealinnas endas, 2/3 väljaspool pealinna üle Eesti. Nii jõuavad mõned Tallinna rühmad ka Rae turbarabasse, Saku Lavale, Lahemaale ja Viikingite külla.
Harjumaal väljaspool Tallinnat tegutsevad siiski valdavalt kohalikud õpilasmalevad, mille raames töötavad noored enda omavalitsuse aladel.
Kõige aktiivsemad on Rae, Viimsi, Saue
Rae valla õpilasmalevas on kohti 160, kandideerida saab 8. maini. Erandlikult võivad kandideerida kuni 26-aastased noored. Esimene ehk välisvahetus toimub 25. juunist 3. juulini Läänemaal Roosta puhkekülas, kaks järgmist on 29. juunist 10. juulini ja 17.–28. augustini Rae valla sees.
“Põhilised tööd on seotud heakorratöödega valla allasutustes ja vallaga seotud ettevõtetes,” selgitab Rae valla noorsootöö spetsialist Mari-Liis Küüsmaa.
Viimsis malevlastele mõeldud 150 kohta täitusid märtsis kahe päevaga. Moodustatakse viis heakorrarühma, lasteaedade rühm ja innovaatilised rühmad koostöös ettevõtetega.
“Esialgu oli plaanis 10.–22. juuni ja 10.–21. august. Igal juhul loodame teha kaks vahetust,” usub Viimsi valla haridus- ja noorsootöö spetsialist Kadi Bruus.
Saue õpilasmalevas on kohti 132, noori registreeritakse 31. maini. Malevlased askeldavad Saue linnas, Laagri alevikus, Riisiperes, Turbas ja Haibas. Selleks on ette nähtud kaks perioodi: 27. juulist 7. augustini ja 10.–19. augustini. Lisaks leiab 18.–26. juulini aset välisvahetus Pärnu maakonnas Pivarootsi külas.
“Malevlased asuvad tööle koolimajadesse, valla haljastusaladele, noortekeskustesse, lillepoodi, õmbusettevõtetesse jne, kus nad saavad teha abitöid,” teatab Saue noortekeskuse projektijuht Lii Haabma.
Lääne-Harju, Kiili, Saku, Harku, Jõelähtme
Lääne-Harju vallas korraldatakse malevat 75 noorele. Registreerimine algab mai alguses. “Paldiski linnas moodustatakse kolm õpilasmalevlaste rühma, Padisel üks rühm, Rummus üks rühm ja Kloogal samuti üks rühm,” selgitab Lääne-Harju huvikeskuse juhataja Viktoria Visbek. Töötatakse 14. juunist 19. juulini. Malevlased riisuvad, korjavad heina ja prügi, abistavad koolides.
Kiili õpilasmalevasse võetakse 34 noort, kes saavad end registreerida 30. aprillini. Esimene vahetus toimub 15.–19. juunini, teine 29. juunist 3. juulini. “Õpilasmalevlased teevad heakorratöid Kiili vallas,” teab Kiili noortekeskuse juhataja Anet Takking.
Saku õpilasmalevasse luuakse üks rühm 25 noorega, kuhu saab kandideerida 3. maini. “Eeldusel, et eriolukorra piirangud on lõppenud, toimub Saku õpilasmalev 10.–21. augustini,” loodab Saku valla noortekeskuse juhataja Evelin Küberson. Tööks on riisumine, prügi korjamine, okste koristamine, metsaaluse hooldamine, vihmaga siseruumides asjade korrastamine jne.
„Hetkel pole selge, kui kaua eriolukord kestab ning millised piirangud jäävad kehtima.“
Harku õpilasmalevasse saab noor end registreerida mai kahel viimasel nädalal. Moodustatakse üks rühm 25 noorele, mis töötab augusti lõpus kaks nädalat. “Malevanoored on abiks keskkonnasõbraliku perepäeva “Tabasalu päev” korraldamisel,” selgitab valla noorsootöö koordinaator Teisi Terek.
Jõelähtme õpilasmalevasse saab end registreerida 4.–20. maini, malev ise lükati eriolukorra tõttu 10.–21. augusti peale. “Kuna hetkel ei ole teada kõikide rahastajate otsuseid, siis ei oska öelda täpset noorte arvu, keda malevasse saame vastu võtta,” selgitab Liisi Vesselov Jõelähtme vallavalitsusest. Pakutakse heakorratöid nagu riisumine, rohimine, prügi korjamine, lillede istutamine ja kastmine, siseruumide koristamine.
Malev kaalukausil
Kuusalu õpilasmalevat plaaniti 20 malevlasele 13.–24. juulini, kuid see võib lükkuda augustisse. “Kandideerimise tähtaeg kuulutatakse välja pärast seda, kui maleva toimumine on kindel. Hetkel ei ole ühtegi kindlat kokkulepet tööandjatega,“ kurdab valla noorsootöö koordinaator Krista Allik.
“Hetkel on veel vara Keila töömaleva teemadel täpsemalt rääkida. Eriolukorrast tingituna oleme pidanud paljud asjad, noorte töökohtade osas eelkõige, ümber mõtlema. Algselt oli malev juuni keskpaika planeeritud, aga hetkeseisuga on töömalev planeeritud 10.–21. augustini,” arvab Keila noortekeskuse juhataja Gethe Kooli.
“Raasiku õpilasmaleva osas jätsime kuupäevad lahtiseks. Lõpliku otsuse teeme mais lähtuvalt hetkeolukorrast. Malevasse saab 20 noort, kes teevad erinevaid haljastus- ja heakorratöid,” selgitab Aruküla noortekeskuse juhendaja Maarja-Ly Teino.
Anija õpilasmalevat kavandati 10.–16. augustiks 20 noorele, kes oleksid teinud lihtsamaid heakorratöid. “Arvestades tänast olukorda ei saa ma anda 100 protsenti täpset infot maleva toimumise kohta,” teatab Anija valla noortekeskuse juhataja Kristiina Püi.
“Maardu õpilasmaleva saatus pole veel selge ning see sõltub suurel määral Eesti vabariigi valitsuse otsustest. Hetkel pole selge, kui kaua eriolukord kestab ning millised piirangud jäävad kehtima ka peale selle lõppemist,” teatab linnavalitsuse pressiesindaja Jelena Katsuba.
“Õpilasmalevate projekti taotlusvoor alles kestab. On plaanis sinna projektitaotlus esitada küll. Osaleks 12 noort. Kuidas sellel aastal see töö tegemine toimuma hakkab, selgub küll alles reaalselt siis, kui tööaeg käes ning kas ning mis piirangud kehtivad,” arvab Loksa abilinnapea Hilleri Treisalt.
Kose vald ei korralda sarnaselt mitmele eenevale aastale õpilasmalevat ka tänavu. “Esiteks, meil ei ole piisavalt tööjõudu. Teiseks, meil ei ole pädevaid rühmajuhte. Kolmandaks, pole ka kohustust,” ütleb Kose noortekeskuse direktor Angela Kiik.
