Haridusalane koostöö on tulemuslik
Harjumaal on 60 kooli 23 000 õppijaga ja üle 70 lasteaia. Alates jaanuarist 2017 koordineerib maakondlikke traditsioonilisi haridusüritusi ja haridusalaste võrgustike koostööd Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL).
Eesmärgid ja tegevus
HOL-i eesmärgid ja tegevused hariduses:
• õppe mitmekesistamine (piirkondlike aineolümpiaadide, -võistluste ja õpilasvõistluste ning õppekäikude korraldamine);
• koolieelsete lasteasutuste õpetajate, tugispetsialistide ja juhtide täiendusõpe;
• õpetajate ühenduste ühistegevused;
• haridusasutuste juhtide ühistegevused ja täiendusõpe;
• õpetajate, haridusasutuste juhtide ja õpilaste tunnustamine.
Haridusüritused ja osalejate arvud
HOL-i eestvedamisel korraldatud ühised sündmused ja koolitused on olnud õpilaste ja õpetajate seas väga populaarsed. Viimase kahe kriisiaastaga on osalejate arv ja sündmuste reaalne toimumine olnud heitlik, aga keskmiselt on HOL-i abil või otsesel korraldamisel toimunud aastas 50 maakondlikku õpilasüritust, ligi 20 teabepäeva-koolitust aineühendustes umbes 5000 osalejaga. Alusharidusjuhtidele ja õpetajatele toimub aastas keskmiselt 20 koolitust kokku 600 osalejaga.
Traditsiooniliselt tunnustame aasta jooksul aktiivsemaid õpetajaid ja õpilasi. Aprillis tunnustame olümpiaadide ja õpilasürituste korraldajaid ning tegusaid õpetajaid. Samuti on alati meeles peetud parimaid õpilasi olümpiaadidel ja õpilasüritustel ning tunnustatud medaliga koolilõpetajaid. Septembris tunnustame maakonna parimaid õpetajaid. Kaks korda aastas (augustis ja aprillis) kogunevad maakonna haridusasutustes kooli- ja lasteaiajuhid ning omavalitsuste haridusjuhid-spetsialistid Harjumaa hariduse infopäevale. Koostöö mõttes on see suurepärane koht omavahel suhtlemiseks, asutuse parimate praktikate jagamiseks ja sisukate ettekannete kuulamiseks.
KOV-i haridusjuhtide kohtumised
Sellest õppeaastast algatasime kohtumised-koostöökoosolekud omavalitsuste haridusinimestega. Oleme kohtunud Rae vallas Kindluse Koolis ja Harku vallas Tabasalu Gümnaasiumis. Väga huvitavad on olnud koolijuhtide maja ja õppekorralduse tutvustused. Läbi parimate praktikate saavad eri piirkonnad uusi ja huvitavaid ideid juba toimivatest tegevustest ja koolikorraldustest.
Võimaliku hariduslike erivajadustega õpilaste (HEV) koostöökooli loomine Harjumaa lääne piirkonda
Koostöö üheks näiteks võib tuua läbirääkimised ja koosolekud võimaliku HEV-kooli loomise osas. Harjumaa oma geograafiliselt pindalalt on suur ja ühe piirkonna ja kooliga ei suudaks olukorda leevendada. Rae vald koostöös Kiili, Jõelähtme, Kose, Raasikuga planeerib oma piirkonnas HEV-kooli või keskuse rajamist. Lääne-Harju vald koos Harku valla ja Keila linnaga plaanivad samuti koostöökooli. Vaatame, kuidas õnnestub ja anname kindlasti sündmustest teada.
Koostöö õppeasutuste ja õpetajatega
Maakondliku sündmuse jaoks on vaja koostööpartnerit ja kohta. Harjumaa haridusasutused on ses osas väga lahked võõrustajad ja korraldajad. Siiani on õpetajad juba mitu aastat aidanud traditsioonilisi sündmusi ette valmistada ning läbi viia. Harjumaa traditsioonilisemad õpilassündmused on piirkondlikud olümpiaadid, piirkondlikud etluse- ja luulevõistlused, teemapäevad, algklasside playbox ja bingo, maastikumängud, ainepõhised võistlused ja joonistusvõistlused. Loomulikult on igal aastal lisandunud uusi sündmusi.
Mõni jääb ja mõni kaob. See teebki töö huvitavaks ja osalejatele mitmekesiseks.
Tulevikuplaanid
Õppetegevust täiendavate ühiste sündmuste korraldamine jääb, sealhulgas õpetajate/õpilaste omavaheline sünergia. Iga päev lihtsalt koos teha, võistelda ja kohtuda annab koolilapsele ja õpetajale palju. Leian, et katusorganisatsioonina on HOL oma ülesannetega hästi hakkama saanud ja hoiame seda, mis meil on ning jätkame.
Maria Mägar, HOL-i haridusnõunik
Rahva tervis paraneb koostöös!
Rahvatervise ülemaakondlike tegevuste hulka kuulub nii Harjumaa tervisekonverentside kui ka Terviseteo ja Tervisetegija tunnustuskonkursside korraldamine. Samuti maakonnaüleste uuringute läbiviimine ning maakonna tervise- ja heaoluprofiili koostamine, mis toimub iga nelja aasta tagant.
Ühtlasi korraldatakse regulaarseid vajaduspõhiseid arenguseminare ja koolitusi nii omavalitsustele kui ka nende allasutustele, mis toetavad kohaliku ennetusvaldkonna arengut. Aktiivsemate ja edumeelsemate omavalitsustega algatatakse suuremaid eriprojekte.
Viimaseks selliseks oli näiteks e-profiili projekt.
Pilootprojektis üheksa omavalitsust
Mahuka projekti eesmärk oli teha elanike tervist ja heaolu mõjutav andmestik, selle analüüsimine ning tegevuste planeerimine omavalitsusele võimalikult lihtsaks ja eri andmebaasidest statistika kergelt konverteeritavaks. Selleks tuli viia kogu profiilisüsteem e-keskkonda ning hinnata samal ajal omavalitsuste kasutajamugavust.
E-profiili pilootprojektis alustas üheksa Harjumaa omavalitsust, kes analüüsisid viit teemavaldkonda, mis omakorda sisaldasid 100 erinevat heaolu mõjutavat indikaatorit. Harjumaal projekti katsetavad omavalitsused tegid imehead koostööd ja tänu nende konstruktiivsele tagasisidele ning ettepanekutele, on võimalik edaspidi TAI-l ja SKA-l jätkata eraldi teenuse disainimist ja arendamist nii, et tööriist muutuks kättesaadavaks ning kergelt kasutatavaks kõikidele omavalitsustele üle Eesti.
Juba viiendat aastat veab HOL eest Tervisepaketi projekti, mille eesmärk on rahaliselt toetada rahvatervise arendustegevust ja algatusi, mida omavalitsustes aktiveerida soovitakse.
Kui algselt sisaldas Tervisepakett kolme kohustuslikku valdkonda, millel oli kaasas pikk nimekiri võimalikest tegevustest, siis viimastel aastatel on keskendutud sellele, mida maakonnas ja KOV-is nähakse kõige prioriteetsemate valdkondadena.
HOL-i rahvatervise valdkonna alla kuulub mitu võrgustikku, millest suurimateks on Harjumaa tervist edendavate koolide, tervist edendavate lasteaedade ja tervist edendavate töökohtade võrgustik oma koordinaatoritega. Need võrgustikud käivad koos regulaarselt tervist ja heaolu toetavate praktikate jagamiseks, ühiste murede lahendamiseks ja uue toetava info saamiseks.
Rahvatervise valdkonna all toimetab tervisenõukogu, mis koosneb erinevatest maakonnas olevatest valdkonnaga seotud asutustest – Tööinspektsioon, Tallinna Haridusamet, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Tallinna Ülikool, Harjumaa Koolijuhtide Ühendus, Anija vallavalitsus, Keila linnavalitsus, Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus, Sotsiaalkindlustusamet, PPA.
Fookuses vaimne tervis
Eelmisel aastal HOL-is läbi viidud Harjumaa haridusasutuste tugisüsteemide fookusgruppide uuringust selgus, et haridusasutuste tugisüsteem tegutseb enamasti ainult oma piirkonnas ja enim tuntakse puudust laiemast praktikate jagamisest spetsialistide vahel.
Seetõttu alustati tugisüsteemi ja TEK-TEL-i tervisemeeskondade toetamist maakondlike koostööseminaridega.
Käsitletavad teemad ja kohtumise sagedus toimub vastavalt võrgustiku ettepanekutele. Suund on võetud sellele, et tugisüsteemi tuua tagajärgedega tegelemise asemel üha enam ennetavasse süsteemi, mis pikemas vaates kahandab spetsialistide ülekoormust.
Sel aastal alustatakse omavalitsuste uuringuga, millega soovitakse välja selgitada omavalitsuste olukord, võimalused ja ettepanekud vaimse tervise teemadega tegelemiseks. Uuringu läbiviimise oluline osa on omavaheline kogemuste vahetamine, aga ka vaimse tervisega seotud prioriteetide ja olulisemate sihtgruppide väljaselgitamine paikkonnas. Jätkutegevusena töötatakse tulevikus välja Harjumaa omavalitsusi ja nende allasutusi abistavad tõenduspõhised soovitused sihtgrupipõhiselt elanike vaimse tervise murede ennetamiseks ja toetamiseks.
Pärast 2021. aasta sügisel suurenenud vaktsineerimise vajadust võttis rahvatervise valdkond haigekassalt üle maakonna vaktsineerimise koordineerimise.
Sel aastal alustatakse uue teemana sõeluuringute koordineerimisega. Haigekassa teemade ring laieneb ilmselt lähiajal veelgi. Endiselt jätkatakse ka koostööd ühisprojektides Tervise Arengu Instituudi, teiste maakondade, ministeeriumite ja muude riigisektoritega.
Kerli Vilk, HOL-i rahvatervise nõunik
Endine maavanem Ülle Rajasalu ja HOL-i kauaaegne juhatuse esimees Vello Jõgisoo omavalitsuste maja avamisel 2011 puud istutamas. Taga tollane Kiili vallavanem Tarmo Vaik. Foto Ülo Russak Harjumaa areneva pealinnaregioonina
Harjumaa Omavalitsuste Liit tähistab sel kevadel 30-ndat tegutsemisaastat. Kronoloogiliselt langeb see kokku Eesti taasiseseisvumise ja kohalike omavalitsuste taassünni ajaga. Kui loodi iseseisvad omavalitsused, tekkis vajadus ka nendevaheliseks vabatahtlikuks piire ületavaks koostööks. Ja see on püsinud praeguseni.
HOL asutati 1. aprillil 1992 ühistegevuseks Harjumaa omavalitsusi ühendava katusorganisatsioonina.
Peamiselt iseloomustab ühistegevust koostöö inimeste vahel, ühiselt korraldatud üritused, ühised ettevõtmised.
Kõik juhid, kes on lühemat või pikemat aega juhtinud mõnda Harjumaa omavalitsust, on kuulunud ka meie ühisesse liitu. Harjumaa suurima omavalitsuse, Tallinna linna juhid ühinesid meiega 2006. aastal.
Vahel – pigem vähem kui rohkem – on meie tegevust mõjutanud ka juhtide erakondlik kuuluvus, aga ükski algatatud projekt või ettevõtmine pole erakondlike vastuolude tõttu seisma jäänud.
Nimetaksin siin mõned suuremad ühised ettevõtmised: Haiba lastekodu rajamine, Harjumaa ühistranspordikeskuse asutamine, omavalitsusmaja ehitamine – need on läbi aegade suuremad koostööprojektid, mis omavalitsuste koostööd hästi iseloomustavad.
Praegune Harjumaa Omavalitsuste Liit on Harju maakonna identiteedi hoidja nii omavalitsustevahelises koostöös, kui ka riigi ülesannete täitjana. Senistes riigi- ja omavalitsusreformides on liit jäänud tegutsema vabatahtliku ühinguna.
Tugevamaks on kasvanud side liikmete vahel, kus koostöö pole pelgalt kohustuslik vaid vajadusest lähtuv. Täidame praegu ka riigi tellimust rahvatervise, sisejulgeoleku, strateegilise planeerimise, hariduse ja kultuuri valdkondades.
Harjumaa on Eesti arengu mootor, kus asuvad ligi poolte eestimaalaste kodud. Kuigi meie pealinnaregioon konkureerib Helsingi, Riia ja Stockholmi regiooniga, teeme oma sõsarregioonidega head koostööd kõigis valdkondades.
Elagu Harjumaa, elagu 30 aastat koostööd Harjumaa Omavalitsuste Liidus!
Andre Sepp, HOL-i tegevdirektor
Suur sünnib järjepidevas koostöös
Ma püüdsin mõelda, mida tähendab 30 aastat ja leidsin ennast meenutamast, et selle aja jooksul on olnud Keilas kaks lauluväljakut, neist viimane ehitati aastal 1999 ja praegu planeeritakse kolmandat.
Keila on olnud kaua aega koht, kus kohalik kultuurirahvas on kogunenud maakonna laulu- ja tantsupidudeks. Sajandivahetusel kirjutati ajalehtedes: „kultuur on kultuuriinimese asi“ ning pärast pidusid suurte kõlavate võiduhüüete järel algasid arutelud, kas laulu- ja tantsupeod on meile ikka vajalikud.
Praegune loosung on „kultuur on kallis“ ning igapäevakasutusse on tulnud fraas „laulu- ja tantsupeo protsess“. See ongi pidev protsess, mis saab alguse just väikestest küladest, omavalitsustest suurte linnadeni. See on viimaste aastakümnetel väga suur mõttemuutus, milleni jõudmisel pean just meie inimeste ja omavalitsuste koostööd väga oluliseks.
Kultuur ongi protsess, mis on meile kallis! Kultuuri kannavad traditsioonid, need kas kestavad, hääbuvad või sünnivad uued. See kõik on pidev kulgemine ja areng nagu kogu meie ühiskonnas. See kõik peegeldab meie inimeste võimet viia edasi tasakaalustatud ja kestlikku maakonnaarengut. Kultuuritarbimine lubab inimestel olla terve nii vaimselt kui ka füüsiliselt, mida viimastel aastatel oleme eriti tähtsaks ja vajalikuks pidanud.
Siin ei ole võimalik loetleda kõiki sündmusi, mida Harjumaa Omavalitsuste Liidu eestvedamisel on viimasel 30 aastal tehtud, aga oleme tantsinud TeateTantsul koos läbi maakonna, oleme üldlaulu- ja tantsupeo tulega käinud kõige väiksemates külades ja suuremates linnades üle maakonna, oleme tuhandete lastega külastanud Salo laste laululinna festivali, meie lapsed on saanud koos võistelda maakonna spordivõistlustel, oleme esitanud muusikalisi suurvorme suurte kooride ja orkestriga, oleme matkanud Aegviidus presidendi matkaradadel, käinud Harjumaa käsitöö ja talutoiduga mardilaadal Helsingis, võistelnud Mnemofriigis, korraldanud lugematul arvul maakondlikke sündmusi, ikka koos omavalitsustega meie maakonna inimestele.
Nende aastate jooksul on meie kõrvale tekkinud palju organisatsioone, kes on ka praegu meie heaks partneriks. Eriti tunneme rõõmu maakonnaorkestritest, kelle üle võime festivalidel või aastalõpuballil suurt uhkust tunda.
Orkestritegevuse arendamise heaks näiteks oli veebruari lõpp, kui Prantsusmaa sai Euroopa eesistujariigiks ja Harjumaa kuuel noorel oli võimalus mängida Euroopa noorte sümfooniaorkestris Pariisi Filharmoonias.
On südantsoojendav tunda oma panust selles, et oleme pedagoogidega loonud nendele noortele võimalused orkestrimängijaks areneda.
Või siis Saue linnas algatatud improvisatsioonipäevad, millest on välja kasvanud rahvusvaheline Noorte Jazzi festival ning esimesed osalejad on saanud Eesti aasta džässmuusiku tiitli.
Selliseid edulugusid, kus saame tunda uhkust oma panuse ja toetuse üle, on palju.
Kultuuritööd ei ole võimalik mõõta numbritega, kuid võib-olla on mõõdetav positiivse energia sammas, mis tõuseb taevasse kas laululavalt või mõnest väikesest kultuurimajast pärast õnnestunud sündmust. Need on hetked, mille nimel töötame ja loodan, et nendest saadud soojust ja energiat suudame ka paljudele teistele inimestele edasi anda.
Meid ootavad uued ideed ja ülesanded ning aastal 2025 tuleb taas üldlaulu- ja tantsupeo tuli Tallinna läbi Harjumaa.
Ruth Jürisalu, HOL-i kultuurinõunik
Omavalitsusjuhid maakaitsepäeval võidutuld vastu võtmas. Kiire areng tähendab koostööd
Harjumaa omavalitsuste ühine soov on olnud muuta meie maakond kõige elamisväärsemaks piirkonnaks Läänemere ääres, aga miks ka mitte kogu maailmas.
Me ju kõik soovime, et siin oleks kõige parem elada, toimuksid kõige huvitavamad sündmused, oleks arenev ärikeskkond, samas aga rahulik elutempo, südametunnistusega tootmine, kiired, kestlikud ja nutikad liikumisvõimalused, toetav ja turvaline ühiskond, roheline keskkond ja puhas meri.
Kõikide, nii maakonna omavalitsuste kui ka ettevõtjate, elanike ja riigi sammud peaksid olema tehtud ühes suunas, kokkulepitud eesmärgi saavutamiseks.
Sihid seatakse omavalitsuste tasandil ja pannakse kirja Harju maakonna arengustrateegiasse, et neid siis ühiselt ellu viia. See ei tähenda, et kõik omavalitsused ja piirkonnad teevad alati sama, igaüks panustab ikka vastavalt oma võimalustele ja eripärale.
Meie omavalitsused on mõistnud, et pikaajalised plaanid ja eesmärgid peavad ulatuma kaugemale valimisperioodidest. Kindlad tegevused võivad ajaga muutuda ning ka viimaste aastate ja kuude sündmused on näidanud, et kõigil tuleb säilitada paindlikkus ja valmisolek kiirelt muutustele reageerida. Meie ühised tegevused peaksid aitama leida uusi lahendusi ka raskete ja esmapilgul lausa võimatuna näivatele ülesannetele lahendamiseks, andes võimaluse uute ideede ja tehnoloogiate väljaarendamiseks.
Harjumaa inimesed on aegade jooksul olnud avatud uutele ideedele ja julged katsetama uusi lahendusi. Jätkates koostöö ja sõbraliku konkurentsi lainel, jõuame ühiselt maakonnaks, kus kõigil on hea ja uhke elada!
Tiina Beldsinsky, HOL-i arengunõunik
Väliskoostöö – suhtlus pealinnaregioonide vahel
Harjumaa kiire areng põhineb paljuski sellel, et me pole püüdnud ise jalgratast välja mõelda.
Maailmas on mitmete probleemide puhuks head lahendused olemas, oleme püüdnud neid kohandada ja mugandada, et oma proovikividega paremini toime tulla.
Maakonna väliskoostöö projektid on aidanud meid suuri, vahel utoopilisi projekte lähemale tuua, nagu näiteks Tallinna–Helsingi tunnel või ka argisematele muredele lahenduste otsimisel.
Näiteks vastused küsimustele, kuidas muuta ühistransport mugavamaks, kuidas peaks välja nägema peatused ja kuidas teha ühistranspordigraafikud selliseks, et Harjumaal saaks autota hakkama. Nii meile lähemate riikide, kui ka kaugemate Euroopa Liidu maade kogemustest on paljugi õppida nii ringmajanduse käitamisel, kestliku elukorralduse ja ruumiloome lahendustes kui ka muudes eluvaldkondades. Kõik ikka selleks, et ise ei peaks jalgratast leiutama.
Mõnes valdkonnas oleme aga juba ise jalgratta leiutanud, näiteks digitaalsete teenuste juurutamisel – ja julgeme seda nüüd teistelegi kasutamiseks soovitada. Sellise koostöö tulemusena on tekkinud targad transpordilahendused Tallinna ja Helsingi sadamates, loodetavasti laieneb peatselt ka Tallinna trammivõrk ja rakendub mitmeid pisemaid tehnoloogiaid, mis elu mugavamaks teevad.
Kaarel Kose, HOL-i väliskoostöö nõunik
HOL-i praegused juhid, juhatuse esimees Andrus Umboja (paremal) ja tegevjuht Andre Sepp. Fotod Peeter Hütt Koostöö suurendab turvalisust
Meie kodanike elukvaliteedi määrab enamasti rahulolu oma igapäevatöö, tervise ja elukeskkonnaga.
Kindlasti on kõigil rahulolu saavutamiseks tähtis hoolitseda ka iseenda vaimse ja füüsilise tervise eest, ainult siis on võimalik teha tulemusrikast igapäevatööd ja nautida hobisid.
Elukeskkonna kujundamisel saame samuti ise palju ära teha, lüües aktiivsena kaasa kogukonnas või omavalitsuse tasandil.
Otsustav roll turvalise elukeskkonna kujundamisel lasub aga arukatel ja töökatel omavalitsuste spetsialistidel ja nende palgatud ekspertidel.
Harjumaa Omavalitsuste Liidu siseturvalisuse valdkonna tulemusliku tegutsemise võtmeks nii praegu kui ka tulevikus on kindlasti koostöö.
Harjumaa valdade kriisikomisjonidele, kogukonnakogudele või elanikkonnakaitsekomisjonide spetsialistidele asjatundliku abi pakkumine on siseturvalisuse nõuniku üks põhilisematest eesmärkidest.
Omavalitsused ja elanikud ootavad tarka nõuannet, tarka suunamist.
Meie turvalisuse valdkonna võrgustik on mitmekesine. Tihedad suhted riigikaitse, pääste- ja külaseltsidega, Leaderi programmi tegevusgruppide ja turvalisuse alal tegutsevate katusorganisatsioonidega on vundamendiks omavalitsuste edukal ja targal suunamisel.
Koostöös riiklike partneritega oleme kokkuvõttes tulemuslikumad kui kogu võrgustik teab ja saab aru, kuhu soovime ühiselt jõuda.
Meie Harjumaa nagu ka meie Eesti ei saa kunagi päris valmis. Meie teame seda ja töötame kõigi nimel.
Kaido Taberland, HOL-i siseturvalisuse nõunik
