Rae valla noortekeskused paiknevad Jüris, Järvekülas, Vaidas ja Lagedil. Tegus naiskollektiiv täienes novembris kahe sarmika mehega.
29-aastane Matej Manevski kasvas üles Kumanovo linnas Makedoonias. Pealinna Skopje ülikoolis õppis ta majandust. Õpingute kõrvalt võttis mees osa noorsootööst, tegutsedes kahe aasta eest muuhulgas vabatahtlikuna Belgias.
Eesti on Matejle tuttav, sest üheksa aasta eest käis ta noortevahetusega Viimsi vallas. “See oli 30. novembrist 8. detsembrini aastal 2009. Ma õppisin Eestit tundma ja ühtlasi õppisin tundma külma ilma,” muheleb mees.
25-aastane Rubén Reviriego on Hispaania Tudela linna asukas. Rioja ülikoolis õppis ta disaini. Kõlab ehk üllatavalt, aga Eestisse tulek on hispaanlase esimene reis välismaale.
Saab kahed jõulud
“Ma töötasin Makedoonias Center for Intercultural Dialogue heaks. Neil on Tallinnas partnerorganisatsioon nimega Involved, mis võttis ühendust Rae noortekeskusega,” selgitab Matej seekordset Eestisse tulekut.
Matej on nüüd Eestis pikemalt, nimelt 5. novembrist 27. detsembrini. “Ma saan kahed jõulud. Makedoonias tähistatakse jõule 6. jaanuaril,” naerab mees.
Miks ikkagi Eesti? “Kui ma esimest korda Eestis viibisin, siis ma kuulsin, et noorsootöö süsteem Eestis on üsna huvitavalt üles ehitatud nii suurtes kui väiksemates asulates. Ma olen ka pisut arvutifriik. Ma olin väga põnevil, et näha Eesti e-riigi toimimist,” räägib ta.
“Ma sain teada, et Eestis vajatakse noortekeskuste vabatahtlikke. Kirjutasin taotluse Building Bridges organisatsiooni kaudu,” ütleb hispaanlane Rubén.
Eestisse jõudis Rubén 27. novembril. “Kohalikud noorsootöötajad tulid mulle lennujaama vastu. Ma olin äärmiselt õnnelik sooja vastuvõtu üle,” meenutab hispaanlane, kes kavatseb siia jääda aastaks.
Liiga palju jäätist
Makedoonlane elab Tallinnas ühetoalises korteris Magdaleena tänaval, mille MTÜ Involved tema tarbeks üüris. Rae valda sõidab ta igapäevaselt bussiga. Valla noortekeskustes Jüris, Järvekülas, Vaidas või Lagedil on mees pärastlõunal ühest seitsmeni.
Ka hispaanlane viibib noortekeskustes ühest seitsmeni, et ta elab aga Jüri alevikus Ellemäe tänaval kohaliku perekonna juures eramajas, piisab tööleminekuks jalutuskäigust.
“See on OK, ma ei kurda. Ma võin aeg-ajalt isegi restorani külastada,” kiidab ta.
Vabatahtlikuks olemise eest saab Matej kuus 200 eurot n-ö taskuraha. “See on OK, ma ei kurda. Ma võin aeg-ajalt isegi restorani külastada,” kiidab ta. Rubén pole oma esimest töötasu veel kätte saanud, aga oletab, et summa on sama mis Mateyl.
Rubénit üllatab, et eestlased söövad nii palju jäätist, eriti talvisel ajal. “Te ei tervita ka inimesi, keda te ei tunne,” väidab hispaanlane. “Te olete päris sarnased hispaanlastele, aga mõned asjad on teistmoodi.”
Eesti keelest on Matej seni saanud selgeks mõned sõnad, nagu “tere”, “ei”, “jah”, “kalamari” ja “aitäh”. Sarnaselt Rubéniga suhtleb ta Rae vallas igapäevaselt inglise keeles, aga abi on ka kehakeelest.
Lahkus avab uksed
Rae noortekeskuste uus juhataja Helen Siska on vabatahtlikega rahul. “Matejga me oleme saavutanud kokkuleppe, et ta käib kõik noortekeskused läbi. Vaatab, kuidas töö seal toimub. Aitab noorsootöötajaid. Püüab oma teadmiste ja oskustega panustada noorsootöösse.”
“Rubéniga leppisime kokku, et ta hakkab olema põhiliselt Jüris või Järvekülas. Just sellepärast, et ta liikumise trajektoor oleks lihtne, et ta ei peaks võõras riigi bussidega rändama. Ta aitab noorsootöötajatel lihtsamaid ülesandeid täita,” ütleb Helen.
Juhataja sõnul pole Rae vallas välismaalastest vabatahtlikke noorsootöötajaid varem olnud, küll viidi sellel suvel Erasmus+ programmi kaudu läbi üks noortevahetus. “Sellest kasvasid välja noored, kes näiteks järgmisel nädalal saavad kokku ja kirjutavad uut projekti,” on ta lootusrikas.
Heleni arvates võiks läbi organisatsioonide, mille kaudu Matej ja Rubén Eestisse tulid, edaspidi Eesti noori välismaale saata. “See ongi tegelikult selle asja võlu,” ütleb ta.
