„Kui Loksal poleks hea elada, ega ma siin kandis terve elu elanud poleks,“ mõtiskleb Hilleri Treisalt. Naerab. Ja ütleb siis: „Loksa on ilus puhas mereäärne linnake. Kes otsib rahu, hea auraga looduskaunist kohta, siis on Loksa just see õige paik.“

Abilinnapea loomulikult ainult vaikust ja rahu, kaunist loodust nautida ei saa. „Loksa linnavalitsuses on minu ülesandeks koordineerida sotsiaalhoolekande, lastekaitse, tervishoiu, hariduse, noorsootöö, spordi, kultuuri, avalike suhete ja mittetulundustegevuse valdkondi. Samuti jälgin Loksa gümnaasiumi, lasteaia, muusikakooli, noortekeskuse, linnaraamatukogu ja spordikeskuse tööd ning vajadusel osalen linna osalusega äri- ning mittetulundusettevõtete tegevuses,“ vuristab Hilleri Treisalt ühe hingetõmbega ette kõik oma tööülesanded. Nagu hunt Kriimsilm.

Väikelinna mured

„Väike omavalitsus, vähe ametnikke, ja ega ettevõttedki, kelle tööd koordineerida tuleb, just suured ole,“ kinnitab abilinnapea. Sporti ja kultuuri teevad inimesed ikka rohkem oma lõbuks, erilist linna või abilinnapea sekkumist pole vaja, teab Hilleri Treisalt. Kui aga hariduse andmisel, lasteaedades või sotsiaalteemadega tekivad probleemid – siis on kohe kuri karjas.

„Viimasel aastal on lisandunud kuhjaga muresid hariduses,“ räägib abilinnapea. Palju on tekkinud peresid, kus on laste kasvatamise ja neile hariduse tagamisega tekkinud probleeme. Eriti keeruliseks muutus olukord sügisest. Kas see on koroona järelmõju, seda abilinnapea öelda ei oska. Aga kinnitab, et probleemid võimendusid oktoobris.

Mitmed teismelised ei taha enam koolis käia, käituvad halvasti nii koolis kui linna avalikus ruumis. Vanemadki tunnistavad: nad ei saa oma lastega hakkama. Aidake! Pedagoogi haridusega abilinnapea üritab siis aidata. Kaasata ka psühholooge ja sotsiolooge. Samas probleeme, mis on Tallinna lähiümbruse valdades – totaalne lasteaiakohtade puudus – Loksa linnas ei ole.

„Kui 2012 lasteaia renoveerisime, oli ruumid üheksale rühmale,“ meenutab Hilleri Treisalt. Et lapsi jäi vähemaks, siis sulgeti esialgu üks rühm, siis teine. Praegu on Loksa lasteaias kuus rühma ja ruumi piisab kõigile lastele. „Mudilasi võiks palju rohkem olla. Sest Loksa on kahaneva elanike arvuga vananev väikelinn. Loksal pole töökohti, mis noori peresid siia tooksid,“ kõneleb abilinnapea väikelinna suurimast väljakutsest.

Ise elukohta ei vahetaks

Hilleri Treisalti esivanemad on Loksal ja selle lähiümbruses elanud mitu põlvkonda. Ise teab ta vähemalt kolme siin elanud põlve. „Siin elasid minu vanaema ja vanaisa, siin elas minu ema, siin elan nüüd minagi. Ja siin on sirgunud minu lapsed. Ma ei vahetaks seda elukohta ühegi teise vastu,“ ütleb Loksal sündinud ja koolis käinud elupõline loksalane.

Loksa linnavalitsuses töötab tarmukas naine alates 2009. aasta jaanuarist, ehk siis praeguseks 14 aastat. Alustas avalike suhete juhina, tegi Loksa linna kodulehekülge ja Loksa ajalehte. Enne seda oli ta Loksa vene gümnaasiumis tosin aastat muusika- ja kunstiõpetaja. Diplomeeritud algklasside õpetaja tänane abilinnapea tegelikult ongi. 2017. aastal lõpetas ta Tallinna ülikoolis lisaks veel haldusjuhtimise magistriõppe.

Koht, kus Hillari Treisalt oma perega elab, asub Eestimaa ühes kauneimas paigas, Lahemaa metsade ja jõgede rüpes, seitsme minuti autosõidu kaugusel Loksa linnast. „Kuna meie külast on otsetee ka läbi metsa, siis suvisel ajal sõidame Loksale hoopiski jalgratastega. Olgu siis tööle või poodi,“ ütleb abilinnapea.

„Ma ei vahetaks seda elukohta ühegi teise vastu.“

Nii mõnigi inimene usub ja kinnitab, et kui tööl probleemid üle pea kasvavad, on parim ravim loodus, metsas jalutamine… „Tööl ei tohi lasta probleemidel lihtsalt üle pea kasvada. Parim minu elus ongi minu pere, tütred, kellest üks on juba täiseas, teine veel 15, ja elukaaslane. Mina olen alati nendele olemas ja nemad on alati minu jaoks olemas,“ ütleb Hilleri Treisalt. „Väga hea pingete maandaja on lugemine. Loen lugemise pärast ja palju,“ ütleb abilinnapea.

Naise suurim hobi on aga meri ja kõik, mis sellega seotud – purjetamine, noorte võistlused, vabatahtlik panustamine piirkonna noorte purjetamistreeningutesse. „Mai algusest kuni oktoobrini ei ole mul peaaegu ühtegi merevaba päeva,“ ütleb Hilleri Treisalt. Ta on läbinud ka purjetamse kursused ja omab väikelaeva kapteni pabereid.

Läinud aasta lõpus tunnistati Loksa abilinnapead väikese Holmeri auhinnaga. „Eks ta üllatus ikka oli. Meeldiv üllatus. Kes siis ei tahaks, et tema tööd märgatakse ja tunnustatakse,“ ütleb Hilleri Treisalt autasu kohta.