Hiite kuvavõistlusel tegi tänavu ilma tunnustatud loodusfotograaf Sven Začek, kelle tööd pälvisid viis auhinda.

Esikohaga pärjatud fotol „Taevane puudutus“ on jäädvustatud varatalvine Pühajärv Otepää kihelkonnas, mille kohale laotub taevane vaatemäng päikese haloga. Lisaks võitsid Začeki fotod Uurali, saarte, pühade vete ja hiie valu auhinna.

Ajaloolistele looduslikele pühapaikadele pühendatud rahvusvaheline hiite kuvavõistlus toimus tänavu 17. korda ning on maailmas ainulaadne. „Meile teadaolevalt teist sellist võistlust ei ole,“ rääkis rahvakultuuri uurija ja SA Hiite Maja juhataja Ahto Kaasik Harju Elule.

Pühapaigad nii Eestist kui ka mujalt

Võidupiltidel võib näha pühapaiku enamikust Eesti maakondadest: Harju-, Hiiu-, Ida- ja Lääne-Viru-, Lääne-, Saare-, Tartu-, Viljandi- ja Võrumaalt. Piiritagused võidupildid on jäädvustatud Rootsis, Soomes ja Venemaal.

Sven Začek kirjeldab võidufotot Pühajärvest järgmiselt: „See oli üks imelik päev, mil terve Lõuna-Eesti oli pilves, aga Otepää ja Pühajärve kant mitte, kuigi ka siia oli juba lõuna poolt saabumas suur pilvemassiiv tohutu tormituulega, mis lubas kogu novembri poolt kaunistatud looduse valge rüü maha puhuda. Ilmamuutuse pilvevööndi ees tekkis päikese ümber kaunistav halo nagu taevane puudutus hüvastijätuks. Järgmisel hommikul selgus, et hüvasti ei tulnud mul jätta mitte ainult ilusa valguse ja kenasti lumiselt kaunistatud loodusega, vaid ka oma vanaemaga, kes lahkus selsamal pildi tegemise päeval. Eks ta sinna nii ilusate nähtuste tekkemaailma läkski.“

Začeki pühade vete auhinnafoto on tehtud Harjumaal – pildil on Eesti lipuvärvides Jägala juga varakevadist võimu näitamas.

Uurali rahvaste auhinnafoto „Suur kivi keset jõeorgu“ tegi Začek Rootsis Sareki rahvuspargis Rapa jõe orus, kus asub saamide püha mägi Nammatj. „Sareki rahvusparki peetakse Euroopa viimaseks päriselt metsikuks paigaks. Fotol on sügisõhtune vaade, mille on teinud dramaatilisemaks sealsele paigale omane heitlik ilm koos vihmasaju ja päikesepaistega,“ ütleb Začek foto kohta.

Ilma teevad ka noored

Noorte auhinna võitis Valjala koolis õppiv 9-aastane Erminia Batista fotoga Väkra hiietammedest Saaremaal Valjala kihelkonnas. „Vana murdunud hiiepuu tüves elab valvur. Pildile jäid tema nina ja silmad. Peas on tal huvitav kroon. Ta valvab hiietammesid Hiie talu väravas Väkra külas,“ kirjutab Erminia foto selgituses.

Soome auhinna sai Miikka Miinala foto Kuopio lähedal asuvast Kämmenkivist. See on suur rändrahn, mis püsib kivinukkidel. „Pärimuse järgi on seal pühitsetud täisealiseks saamist. Kivi alt läbiminek nõudis julgust ja jõudu,“ ütleb Miinala foto kirjelduses.

Maailma auhinna võitis Vadim Madijarovi kuva Baškortostani maride hiiemäest.

Liikuva kuva auhinna võitis Marko Palmi lummav video Panga pangast. Liikuva kuva noore üllataja auhinna sai aga 8-aastase Inriidi Leini südantsoojendav video koduküla Hiie- ehk Kiigemäest.

Kokku jagati välja 20 auhinda, sealhulgas: „Hiis“ (Märt Nigu), „Püha puu“ (Tõnis Argus), „Püha kivi“ (Kaisa Nele Hendla), „Looduskaitse ja Vana-Võromaa“ (Urmo Paju), „Annid“ (Birgit Masing), „Tavad“ (Berit Petolai), „Pärimus“ (Kristiina Kunz), „Tervis“ (Kairi Orav), „Virumaa“ (Elina Kübarsepp), „Mulgimaa“ (Taavi Tenno) ja „Läänemaa“ (Marek Laimets).

9-aastase Erminia Batista võidufoto „Hiiemetsa valvur“ on Väkra hiietammedest Saaremaal, kus vana murdunud hiiepuu tüves elab valvur – pildile jäid tema nina ja silmad. FOTO: Erminia Batista / Hiite kuvavõistlus 

Võitjaid autasustati pidulikult 30. novembril Tartus Hiie väe sündmusel. Võistluse peaauhind on 1000, hõimurahvaste auhind 300, Soome auhind 300 ja kuni 16-aastaste auhind 200 eurot. Eriauhindadeks jagatakse teemakohast kirjandust, samuti sündmuste ja teenuste vabapääsmeid.

Ohtlik suundumus

Hiite Maja eestvedamisel toimunud võistlus on Ahto Kaasiku sõnul hea põhjus oma pärandit, kodukohta ja kodumaad paremini tundma õppida ja ühtlasi vabas õhus liikuda. Kuid sellel on ka sügavam ning pikaajalisem tähendus ja mõte traditsioonide jäädvustamisel.

„Võistlus aitab jäädvustada pühapaikade tänase seisu. Looduslike paikadena on nad ju pidevas muutumises. Võistluse vahendusel oleme pea igal aastal saanud andmeid ka seni teadmata pühapaikadest,“ ütles Kaasik.

SA Hiite Maja nõukogu esimehe Madis Arukase sõnul on kogu Hiite Maja tänavune töö toimunud üksnes vabatahtlikus korras. „Kuivõrd meil puudub riigi tugi, siis toimub ka looduslike pühapaikade kaardistamine, looduslike pühapaikade kaardi täiendamine ja täpsustamine, rahvusvahelise hiite kuvavõistluse korraldamine ja meie muu pühapaikadega seotud töö tasuta ja vabatahtlikus korras,“ ütles Arukask.

Soome auhinna sai Miikka Miinala foto Kuopio lähedal asuvast Kämmenkivist. See on suur rändrahn, mis püsib kivinukkidel. FOTO: Miikka Miinala / Hiite kuvavõistlus 

Ta tõi esile ka ohtliku suundumuse, kus riik võib olla asunud meie ajaloolist mälu kustutama. „Mõnede metsafirmade nõudel on kliimaministeerium alustanud tegevust selle nimel, et võtta looduslike pühapaikade kaart taas maa-ameti geoportaalist maha või tsenseerida seal olevaid andmeid. Hiite Maja kui uurimis- ja mäluasutus ei saa sellega nõustuda,“ ütles Arukask.

Kahjuks on peamine mure pühapaikadega jäänud viimastel aastakümnetel samaks – enamik neist on ikka veel kaardistamata. Eestis leidub hinnanguliselt 5000 ajaloolist looduslikku pühapaika, millest u 2000 on kantud kaardile.

HEA TEADA

Aasta hiie sõbraks valiti Pikne Kama

30. novembril Tartus toimunud pidulikul tunnustamissündmusel kuulutati aasta hiie sõbraks arheoloog ja muinsuskaitsja Pikne Kama, kellel on silmapaistvad teened looduslike pühapaikade kaitse ja uuringute edendamisel.

Aastatel 2019–2024 muinsuskaitseameti looduslike pühapaikade nõunikuna töötades korraldas Pikne Kama seni arheoloogiapärandina kaitstud enam kui poole tuhande mälestise vormistamise ajalooliseks looduslikuks pühapaigaks, vaatas enamiku neist maastikul üle, valmistas ette 21 pühapaiga ja sh esimest korda ka 17 ristimetsa kaitse alla võtmise, korraldas mitmel pool Eestis looduslike pühapaikade eeluuringuid ning aitas tõhusalt kaasa looduslike pühapaikade kaardi ennistamisele maa-ameti geoportaalis.

Pikne Kama ütles tunnustust vastu võttes, et peab tehtud tööd enesestmõistetavaks, kuid on tänulik, et seda on märgatud. Kama sõnul rõõmustas teda kõige enam vahetu töö looduses. „Mind võlus kõige enam meie maastike ja pühapaikade suur mitmekesisus ja rikkus. Tore on ka see, et maastikul õnnestus üles leida mitmed kaitsealused pühapaigad, mis olid varem valesti kaardistatud. Üks selliseid oli näiteks Sirgala hiiekivi,“ ütles Kama.

Hiie sõbrale ulatati tunnustamissündmusel tema jaoks sepistatud kirves ning köideti ümber talle kootud vöö.