Vastloodud autismifond “Toetan erilist elu” toetab esimese projektina autismispektri häiretega inimestele erihoolekandeküla rajamist Harku valda Liikva külla. Eesti esimese taolise küla rajavad autismispektri häirega inimeste vanemad, kes on projekti panustanud juba mitusada tuhat eurot oma raha.

Erihoolekandeküla valmib juba tänavu ning selle ehitamine läheb maksma veidi üle 2,6 miljoni euro. Selle summa eest rajatakse kolm peremaja, kuhu asuvad elama 30 autismispektri häirega inimest (igasse majja kümme inimest) ning teraapiakeskus, mida lisaks erihoolekandeküla elanikele saavad külastada kõik, kes taolist tuge vajavad, selgitas autismifondi tegevjuht Liis Ehrminger.

Küla ehitamist toetavad Euroopa Regionaalarengu Fond ja sotsiaalministeerium, kes on panustanud veidi üle miljoni euro. Paarsada tuhat eurot on panustanud pered, kellelt küla rajamise algatus tuli. Puudu on seega veel umbes pool vajaminevast summast. Osa sellest loodetakse koguda annetustena.

“Erihoolekandeküla rajamine on autismifondi esimene toetusprojekt. Esimesed annetused on juba meieni jõudnud ning loodame, et saame heade inimeste kaasabil anda märkimisväärse panuse selle projekti õnnestumisse,” ütles Ehrminger.

Üle miljoni euro suurust summat ainult annetustega siiski kokku ei koguta. Puudujääva summa peab SA Liikva Päikesekodu, mis on tulevase erihooldekandeküla omanik, laenama pankadelt. Iga pangalaen teeb aga teenuse pakkumise kallimaks.

Mõeldud täiskasvanutele

Liikva kogukonnas elamise teenus on mõeldud täisealistele inimestele ehk alates 18. eluaastast. Kui külas on vabu kohti, on sinna elama pääsemiseks vaja sotsiaalkaitseameti suunamisotsust ning lõplik sobitumine sinna selgub esimeste kuude jooksul..

Lisaks ööpäevaringsele toetatud elamisele soovib Liikva erihoolekandeküla pakkuda ka päeva- ja nädalahoiu teenust. “See on parim viis, kuidas noor inimene saab hakata harjuma nii uue keskkonna kui ka kaaslastega ning perel on võimalik jätkata oma elu senises rütmis,” ütles Ehrminger. Teraapiateenuseid hakatakse osutama aga kõikidele autismispektri häirega inimestele sõltumata vanusest ning alates arenguerisuse märkamisest.

Ehrmingeri sõnul on elukohta erihoolekandekülas vaja just neil täiskasvanutel autistidel, kes ei suuda täiesti iseseisvalt hakkama saada. “Kuni kooliaja lõpuni on Eestis toetus võrdlemisi hästi tagatud. Samuti on koolieas laste vanemad veel terved ja töövõimelised ja saavad võimaldada lapsele toetavaid teraapiaid,” rääkis ta.

Autismifondi avaürituselt, mis toimus 19. veebruaril Arvo Pärdi keskuses (Arvo Pärt on fondi auliige). Fotol on: regionaalminister Janek Mäggi, Autismifondi tegevjuht Liis Ehrminger, sotsiaalkaitseminister Kaia Iva ning riigikogu liige ja Harku vallavolikogu esimees Kalle Palling. 

Peale kooli lõppu langeb Ehrmingeri sõnul suures osas ära tugisüsteem ja kui laps pole edasiõppimiseks või töötamiseks võimeline, jääb ta koju. Vanematel pole temaga tegelemiseks aga vastavaid eripedagoogilisi oskuseid ning see tähendab, et kooliajal omandatud suhtlemise ja iseseisvalt hakkamasaamise oskused halvanevad kiiresti. Näiteks on eripedagoogid tähele pannud, et autismispektri häirega lapse suhtlusoskused halvenevad juba kahekuise koolivaheajaga.

Äärmuslikul juhul võib professionaalse toetuse puudumisel tekkida kahjustav käitumine, nagu äkkimpulsid, millega autist võib vigastada nii ennast kui teisi.

Ehrmingeri sõnul on teaduslikult tõestatud, et autistidel toimub radikaalsem kohanemisvõimelangus 25–30-aastasena. Kui iseseisva eluga harjutamine jääb hilisemaks, võib keskkonnaga kohanemine muutuda võimatuks.

Külasid on rohkem vaja

Rohkem autismispektri häiretele suunatud kogukonnapõhiseid erihoolekandekülasid praegu Eestis ei ole. Vajadus nende järele on aga suur, sest Eestis elab täna umbes neli tuhat autismispektri häirega inimest, märkis Ehrminger.

“Autismifondi pikemaajalisem eesmärk on, et järgmise 20 aasta jooksul loodaks Eesti eri paikadesse vähemalt kümme taolist küla,” ütles ta. “Nagu Liikva erihoolekandeküla rajavad selle lähedal elavad autismispektri häirega inimeste vanemad – see on puhtalt eraalgatuslik projekt –, siis loodame leida sarnast initsiatiivi ka teiste Harjumaal ja mujal Eestis elavate inimeste seast ning omavalitsustelt.”

Probleem on aga kiirelt kasvav. Ehrmingeri sõnul on täna Eestis 90% autistidest veel lapseeas, mis tähendab, et lähiajal kasvab märkimisväärselt kogukonnapõhiste teenuskohtade (nagu saab olema Liikva külas) vajadus.

Kes soovib kogukonnapõhise erihooldekandeküla (sh Liikva küla) rajamist toetada, saab seda teha autismifondi kontode kaudu SEB pangas (konto nr EE691010220277398221) ja Swedbankis (EE812200221071066807). Ülekande saajaks tuleb märkida Autismifond Toetan Erilist Elu.

Autismi plahvatuslik kasv
• Alates aastast 1999/2000 on autismispektri häirega laste sündide arv oluliselt suurenenud ja selle üheks põhjuseks on muutused haiguste diagnoosimises. Samas ei selgita parem diagnoosimine sellist plahvatuslikku kasvu.
• Kui 1970. aastal diagnoositi üks autismi juhtum 10 000 sünni kohta, siis aastaks 2000 oli see jõudnud juba ühe autismidiagnoosini 250 sünni kohta ning 2018 oli see juba üks juhtum 59 sünni kohta. Kõige värskemate andmete järgi diagnoositakse üks juhtum 40 sünni kohta.
• “Ühest arusaamist autismi põhjuste osas ei ole. Selge on, et osal juhtudel on tegemist geneetilise muutusega ning ülejäänud spekulatsioonid käivad ümber meie tänase eluolu ehk mida me sööme ja millised ravimeid tarvitame, milline on meid ümbritsev keskkond,” ütles autismifondi tegevjuht Liis Ehrminger.
• Täpsemalt saab lugeda autismifondi koduleheküljelt www.autismifond.ee.