Kergliiklusteede võrgustiku rajamisega saaksime muuta imelise looduse, mitmekesiste külade ja pika merepiiriga Harjumaa pärliks, mis annab kogukonnale, turismile ja ettevõtlusele uue hingamise.
Kui noor pere Kostiverest soovib Jägala juga või Linnamäe paisjärve imetlema minna, peab ta istuma autosse, sest jalgrattaga liikumine kujutab endast ohtlikku teekonda. Jalgrattad, elektritõuksid ja -mopeedid kuuluvad lahutamatult tänapäevase elu juurde, kuid näiteks Jõelähtme vallas põhjustaks nendega liikumine suurema ohu kui Tallinnas, sest turvalisi radasid pole.
Harjumaa kergliiklusteede rajamise fookus on olnud ennekõike Tallinna suunaline. Pealinnast kaugemal asuvad omavalitsused pakuvad küll üksikuid lõike, aga need ei moodusta terviklikku maakondlikku võrgustikku. Maakonna mõnes piirkonnas on tänu erksatele ja koostööst huvitatud vallajuhtidele rajatud kergliiklusteid perspektiivitundega ja need pakuvad valdade piire ületavaid liikumisvõimalusi. Kahjuks pole see valdav.
Täna peavad inimesed Harjumaa väärtustest osa saamiseks autosse istuma, mis toob kaasa liikluskoormuse loodusele ja inimesed ei liigu piisavalt. Elujõulised ja kasvavad asulad on omavahel ja naabervaldade kergliiklusteedega ühendamata, mis kahjustab tugevalt Harjumaa sidusust.
Kui meie kauneid sihtkohti ühendaksid hästi märgistatud ja looduskaunid kergliiklusteed, siis pakuks see võimalusi matkajatele, rattaturistidele ja nädalalõpupuhkajatele, kes sööksid kohvikutes, ostaksid suveniire ja peatuksid kodumajutustes. Praegu aga vuhiseb raha meie inimestest mööda.
Kergliiklustee pole lihtsalt rada, kus kehakultuurlased jooksevad, noored jalgratastel trikke teevad, vaid tegemist on sotsiaalse ühendusteega, mis annab ka eakale inimesele võimaluse iseseisvalt liigelda, lastele turvalist kooliteed planeerida ning noorele võimaluse vaba aja veetmiseks. See on osa kaasaegsest elukeskkonnast, kuhu noored tahavad kolida ja kus rahulolevalt vananeda.
Loomulikult maksab kergliiklusteede võrgustiku rajamine palju. Tallinn rajab Telliskivi ja Krulli kvartali vahele rohkem kui kilomeetri pikkuse kergliiklustee, mille maksumus on ligi 200 000 eurot. Tervikliku võrgustiku loomiseks peame rääkima valla perspektiivis kümnetest, Harjumaa mastaabis sadadest kilomeetritest.
Loomulikult võib kergliiklusteid ehitada palju kulukamalt, lisades luksust. Kuid pealinna eeskuju näitab, et saab lihtsamalt. Kui teha Harjumaa valdadega ühine pikk plaan 10-15 aasta peale, suudaksime koos rajada väga palju kergliiklusteid.
Nii pole see ka üksikule vallale sugugi üle jõu käiv. Isegi kilomeetri pikkuste lõikude ehitamisega suudaksime protsessi kohapeal vähemalt käivitada. Ehitusettevõtjad ja nende kaudu paljud inimesed saaksid pikaks ajaks kindla töö.
Võrgustikku plaanipäraselt ja järjekindlalt arendades saaksime kaasata Euroopa Liidu ja Eesti riiklikke toetusmeetmeid nagu näiteks KIK, PRIA, Regionaalarengu programm. Uute elamupiirkondade arendajaid tuleb mõjutada, et nad rajaksid kergliiklusteed oma arenduste kõrvale.
Kergliiklusteed on lahendus, mis paneb inimesed liikuma, ettevõtjad tegutsema ja aktiviseerib Harjumaa elu. Tegemist on suure ettevõtmisega, mis sõltub rahva toetusest.
