Töötukassa värske uuring näitab, et turg on epideemiaaegsest mõõnast üle saanud, taas on tööjõupuudus pea igas valdkonnas ja olukord meenutab 2019. aastat.
Prognoosi koostavad igal aastal töötukassa maakondlike osakondade tööandjate konsultandid, aga ka eksperdid väljastpoolt.
Üle-eestiliste andmete kokkupanekul on märgata, et värske baromeeter on väga sarnane 2019. aasta omaga. Pea kõik tööandjad on seisukohal, et turul on jämedam ots praegu tööotsija käes.
„Kui koroonakriis suurendas nende ametite hulka, kus tööjõudu oli üle, siis nüüd on taas kasvanud puudujäägiga ametite hulk. Turism, meelelahutus, restoranid – kõik on taas olukorras, kus töötajate värbamine on keeruline, aasta-poolteist tagasi oli olukord vastupidine,“ nentis töötukassa kommunikatsiooniosakonna nõunik Lauri Kool.
Töötukassa hinnangul on oodata olulisi muutusi kogu üleilmsel tööjõuturul ja sellega tasuks töötajal arvestada.
„Mida rohkem on eri oskusi, seda kindlam on tulevik,“ lisas Kool. Mis puutub tööandjasse, siis – mida uuendusmeelsem ta on, seda kindlamini ta tööotsija enda külge seob ja seda paremini tal läheb. Boonus võib olla tööandja tagatud transport tööle ja tagasi või lastehoiu võimalus.
Töötajate otsing on Harjumaal oluliselt kasvanud. Kui 2021. aasta novembris oli uute tööpakkumiste arv Tallinnas ja Harjumaal 3110, siis selle aasta mais on see 3680.
Uuringu kohaselt on tervishoiu- ja sotsiaaltöövaldkonnas Tallinnas ning Harjumaal kõvasti puudu psühholooge, mida tingib kaks tõika: seoses koroonakriisi ja Ukraina sõjaga on vaimse tervise olukord järsult halvenenud, ning peale selle on riiklik tellimus olnud liiga väike. Samuti on puudu palju sotsiaaltöötajaid ja nõustajaid, õenduse tipp- ning keskastme spetsialiste ja audiolooge ning logopeede.
Ehitajatest põud
Ehitussektoris on vajaka ehitusinsenere ja -tehnikuid ning üldehitustöölisi, mille peamine põhjus on kvalifikatsiooninõuded ja pakutav palk, mis ei vasta tööotsija soovile. Ei jätku ka oskustöölisi: betoneerijaid, maalreid, plaatijaid, puuseppi, ehituse abitöölisi, teetöölisi, torulukkseppi, aga ka ehituse töödejuhatajaid ja objektijuhte. Praeguse sõjakriisi valguses on sektori töökohtadele suurt mõju avaldanud üldine hinnatõus, eriti ehitusmaterjalide kallinemine, mis põhjustab ebastabiilsust terves ehitusvaldkonnas.
Töötajaid on puudu ja nõudlus suur ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia juhtide, personali- ja karjääri tippspetsialistide, töövahendajate ning IT-valdkonnas. Olukorda saab seostada üleüldise muutuva töövahenduse loogikaga ja uute põlvkondade tööturule liikumisega. Uued tööotsijad on väga teadlikud ja valivad nii paindliku tööaja, kodukontori kui ka teiste ettevõtte pakutavate soodustuste suhtes, mis muudab värbamisprotsessi keerukamaks ja aeganõudvamaks. Nõudlus süsteemianalüütikute, tarkvara-, veebi- ning multimeediaarendajate, programmeerijate ja analüütikute järele on pidevalt kasvanud ja töötukassa hinnangul pole näha ka mingeid muutusi, mis seda peataks.
Tervishoiu- ja sotsiaaltöövaldkonnas on suur hulk vabu töökohti: vaja läheks nii hooldajaid tervishoiuasutuses ja kodus kui ka sotsiaaltöötajaid, nõustajad, eri- ning üldarste, nii meditsiini- kui ka vanemõdesid. Tegemist on pikaajalise puudujäägiga, mille tingib osa töötajate suundumine vanaduspuhkusele, hulk tööjõudu aga liigub sootuks riigist välja, nagu näiteks erialaarstid. Lauri Kooli selgitusel ei tule piisavalt pealekasvu.
Kandideerimise soovi vähendab ka vahetustega ja öötöö ning madal palk.
Haridussüsteemis on olnud ja on ka edaspidi puudu alghariduse ning lasteaiaõpetajaid, üldhariduskoolide ja kutseõpetajaid, ülikoolide õppejõude. Nimelt mitte kõik, kes pedagoogilise kõrghariduse omandavad, ei siirdu erialasele tööle. Õpetajaskonna hulgas on samuti palju pensionile jääjaid ning noorte seas ei ole õpetajaamet kahjuks populaarne.
Koroona ajal kannatada saanud valdkonnad on aga taastunud ja majutuses, toitlustuses ning turismis on nüüd puudu pea- ja abikokki, köögitöölisi ja toitlustuse letitöötajaid ning klienditeenindajaid.
Siin on põhjus koroonaperioodil tekkinud valdkonna ja tuleviku kindlusetus, mistõttu paljud selle ala töötajad liikusid teistele ametialadele. Põhjus on ka töötajate palgaootuses, mis on kõrgem kui tööandja tagada suudab. Sama suundumus esineb ka müügi-, turundus- ja kaubandussektoris, kus poemüüjaid, kassapidajaid, tanklatöötajaid ning kaubapaigutajaid pidevalt napib.
Baromeetri teises otsas on ametid, mille täitmisega maakonna tööandjad väga hädas pole.
Üle on sekretäre-juhiabisid
Tööjõu ületootmine toimub näiteks sekretäri-asjaajaja ja sekretäri-juhiabi ning raamatupidamise keskastme spetsialisti alal. Neis valdkonnis jäävad tehnoloogiliste uuenduste tõttu inimesed tööta. Kutsekoja uuringute järgi vajab finantssektor pigem analüütiliste ja laialdaste ärinõustamisoskustega spetsialiste kui kitsa töölõigu täitjaid. Baromeetri hinnangul on raskem tööd leida ka müügi- ja turundusjuhtidel, koolitus- ning täiendusõppe spetsialistidel, andmesisestajatel, ajakirjanikel. Ametikohad on populaarsed, aga tööturul ei pruugi piisavalt vajadust olla.
