Konkursile „Harjumaa kaunis kodu“ esitatud kaunimad kodud ja avalikud objektid on komisjoni poolt üle vaadatud ning parimad selgunud.

„Omavalitsused on kodude konkursile esitamisel tagasihoidlikumaks muutunud,“ rääkis hindamiskomisjoni liige, Harjumaa omavalitsuste liidu peaspetsialist Maret Välja (pildil) „Harju Elule“. Välja kinnitusel esitas paarkümmend aastat tagasi, mil tema komisjoniga liitus, iga omavalitsus vähemalt ühe objekti hindamiseks. Ja omavalitsusi oli Harjumaal tublisti üle 20. Sel aastal esitasid seitse Harjumaa omavalitsust hindamiseks tosin kaunist kodu ja ühiskondlikku objekti. Hindajatel kulus kõigi objektide ülevaatamiseks kaks päeva. Maret Välja kinnitusel sõideti varem ringi vähemalt neli päeva.

Kaunimaks eramuks tunnistati Ave ja Jan Osa kodu Harku vallas

„See erakordselt liigirikas ja õiterohke koduaed on kui elav kunstiteos, kus igal taimel on oma roll värvide ja tekstuuride harmoonias,“ meenutas Maret Välja esikoha võitnud Ave ja Jaan Oksa koduaeda Harku vallas Tabasalu alevikus. Suve kõrghetkel on aia ehteks roosid – neid on aias koguni 75 erinevat sorti, igaüks oma iseloomu ja iluga. Kaunis aed pole loodud vaid ilu nautimiseks –mõeldud on ka pere noorematele. Laste rõõmuks on õuealale paigaldatud batuut, kiiged ja tasakaalulint, „See aed, nagu lilleline oaas keset argipäeva, on elav tõestus sellest, kuidas looduslik mitmekesisus, läbimõeldud kujundus ja armastus aia vastu võivad luua paiga, kus ilu ja elu käivad käsikäes,“ võttis Maret Välja kokku Osade kodus kogetu ja nähtu.

„See aed, nagu lilleline oaas keset argipäeva, on elav tõestus sellest, kuidas looduslik mitmekesisus, läbimõeldud kujundus ja armastus aia vastu võivad luua paiga, kus ilu ja elu käivad käsikäes.“
Maret Välja

Kaunim maakodu on Pia ja Peep Evarti Oruallika talu

Oruallika on põline talukoht, mis lummab igal sammul oma ajatu ilu ja harmooniaga. Maret Välja sõnul on pererahvas oskuslikult põiminud vana uuega ning arvestanud looduse liigirikkusega. Ajaloolised kiviaiad looklevad väravast elumajani. Rehielamu ja selle kõrvalhooned loovad tervikliku ansambli, kus iga hoone on justkui omaette kultuuripärand. Tagahoovi kaunistab kiigemägi eheda külakiigega, kust avaneb kaunis vaade tiigile. Maastikuaed võlub oma loomulikkuse ja läbimõeldud haljastusega – siin on ruumi nii pererahvale kui ka metsaelanikele. „Need kaks kodu ei tekitanud hindajais eriarvamusi – üksmeelselt valiti nad oma kategoorias kauneimaks,“ rääkis komisjoni liige oma
tööst.

Ühiskondlikest hoonetest võitis arvatult Keila Lauluväljak

Ühiskondlike objektide kategoorias hinnati  parimaks Keila lauluväljak. Ka selle suhtes olid hindajad üksmeelel – laululava on peale uuendust saanud piirkonna oluliseks maamärgiks. See on koht, kus ristuvad inimesed ja loodus: kesklinnast tulijale on park väravaks. Objekt on leidnud laialdast kasutust igapäevaelus – jalutusteed läbivad ala, seal peetakse koolitunde, kuulatakse linnulaulu ning kogunevad kohalikud noored.

Eritunnustus „Elurikas aed“ läks Saue valda Kotka Lasteaiale. Antud objekt esitatakse Harjumaa poolt üle-eestilisele konkursile eripreemia kategooriasse. Kotka lasteaias pööratakse suurt tähelepanu keskkonnaharidusele, taaskasutusele ja lasteaia õpikeskkonna, sealhulgas elurikkuse mitmekesistamisele.

Maakondliku konkursi nominendid on oodatud novembris toimuvale Harjumaa Aasta Tegija tänuüritusele Kose vallas asuvasse siidrifarmi ning tiitlisaajaid tunnustab Eesti Vabariigi president. →