Läinud nädala lõpus sorteerisid ja pakkisid päästeliidu juhatuse esimees Piia Kallas ja nõukogu liige Sander Muhu kokkukogutud päästevarustust.

Harjumaa omavalitsuste liidu maja avar saal oli täis tuletõrjekombinesoone, tulekindlaid saapaid, keemiakaitsekombinesoone, maske… Ei puudunud ka päästmiseks vajalik tehnika ja seadmed nagu termokaamerad, prožektorid ja mootorsaed.

„Algatus tuli meie Ukraina sõsarorganisatsioonilt. Koorma komplekteerime täpselt neilt tulnud tellimuse alusel, midagi mittevajalikku siin pole, kõik oleme kokku kogunud ainult vajaduspõhisuse järgi,“ kõneles Piia Kallas.

„See tegigi kõige rohkem rõõmu, et kuuldes abivajadusest, tõttasid kohe nii paljud eraisikud ja organisatsioonid üle Eesti appi,“ ütles Sander Muhu.

Abistasid Tõdva vabatahtlikud

Kokkukogutu transportimise Ukrainasse võttis enda ülesandeks Tõdva vabatahtlike päästekomando. Komando auto sõidab Ukrainasse Poola piirini, kuhu on rajatud Ukraina logistikakeskus. Seal antakse varustus Ukraina poole esindajale üle. Neljapäeval, 10. märtsil sõitis Harjumaal Ukraina poole juba teine koorem päästeliidu kogutud varustust.

„Meie kaardistame praegu omavalitsuste võimalusi, mida keegi võib põgenike heaks teha,“ kõneles Harjumaa omavalitsuste liidu tegevjuht Andre Sepp. Igal nädalal toimuvad kriisikomisjonid, kus siis analüüsitakse värskeimat informatsiooni ja kavandatakse tegevusi. Tallinn on HOL-i suurima liikmena teinud Niine tänava sotsiaalmajja põgenikekeskuse. Kellel sõjapõgenikest pole kuhugi minna, sellele pakutakse esmast peatumiskohta Niine tänavas. „See pole koht, kuhu elama jäädakse, see on esmane peatumiskoht,“ täpsustas Sepp.

„Oleme tõsiselt valmistunud sõjapõgenike vastuvõtuks. Majutusasutusena on tõsiselt arvestatav endine piirivalve õppekeskus, nüüdne Meriküla õppe- ja spordikompleks, kus on majutusvõimalus kuni 60 inimesele,“ kõneles Harku vallavanem Erik Sandla.

Kahekohalistes tubades on olemas ka köögid. Juurde on tellitud välivoodeid ja madratseid. Samuti saavad inimesed sinna tuua annetusena uusi asju, näiteks voodipesu ja hügieenitarbeid.

Harku vald on valmis

„Siiani keegi abivajadusega meie poole pöördunud pole. Harku vallas elab rahvastikuregistri andmeil ligi 214 ukraina rahvusest inimest. Ja need, kes põgenikena siiakanti on saabunud, on praegu peavarju leidnud sugulaste juures,“ teadis vallavanem.

„Enne kui inimesed meil peatumiskoha saavad, peab olema läbitud ettenähtud dokumendi- ja tervisekontroll. Kõige keerulisem on kooli- ja lasteaiakohtadega. Lasteaiakohti ei jätku meil endalgi piisavalt, koolilapsed vajavad aga tõlki. Need küsimused tuleb lahendada riiklikul tasemel,“ oli vallavanem Erik Sandla kindel.

„Loksa 3000 elanikust on ligi 10% ukrainlased. Meie pole spetsiaalselt ettevalmistusi põgenike vastuvõtuks sellepärast teinud, et esialgu saavad tulijad peatuda rahvuskaaslaste juures – oleme nendega kontakteerunud,“ kinnitas Loksa linnapea Värner Lootsmann.

Maardu ja Loksa on sõjapõgenike saabumiseks valmis

Harjumaa omavalitsused teatavad ridamisi oma abipakkumistest Ukraina sõjapõgenikele, mida jõudumööda soovitakse osutada. Oma abikäe ulatavad ka Maardu ja Loksa linn.

Maardu linn

Esmajärjekorras majutuvad põgenikud oma lähedaste ja tuttavate juurde, riik toetab abivajajaid ja rahvusvahelise kaitse taotlejaid.

Majutuse puudumisel korraldab sotsiaalkindlustusamet sisserännanute lühiajalise majutuse, kus inimesed võivad riigi toel viibida kuni üks kuu.

Praegu ei ole Maardu linnal vabu munitsipaalkortereid ega võimalusi pakkuda alalisi majutuskohti. Samas kui riiklikud vastuvõtukeskused ületavad oma võimekust uusi inimesi vastu võtta, siis oleme valmis leidma Maardus kuni 30 inimesele ajutist ja esmast majutuspinda.

Enamasti jõuavad Maardusse ja pöörduvad meie poole ukrainlased, kellel on linnas olemas perekonnaliikmed, sõbrad, tuttavad ja reeglina ka majutuskoht. Pakume esmast nõustamist, vajadusel suuname lasteaeda/kooli või aitame toidu või muu vajalikuga. Samuti aitame koostada taotlused toimetulekutoetuse saamiseks. Vastavalt sotsiaalministeeriumi juhistele on neil õigus toimetulekutoetustele samadel alustel nagu Eestis elavatel inimestel. Siiani on oldud kontaktis umbes 45 Ukrainast tulnud inimesega.

Lapsevanema avalduse alusel registreeritakse Ukrainast tulnud laps kooli ja lasteaeda. Vanem saab ise otsustada, millisesse kooli laps läheb – kas vene või eesti õppekeelega kooli. Lapsele antakse võimalus uuesti harjuda kooliga, et tal tekiks uuesti süsteemsus ja rutiin.

Pärast kooli astumist toimub lapse ja vanematega arenguvestlus ning lapsele koostatakse vajadusel individuaalne õppekava. Samuti antakse lastele võimalus õppida täiendavalt eesti keelt.

Maardus on võimalus pakkuda Ukraina lastele osalist haridust ukraina keeles – vajadusel saaks õpetada ukraina keeles põhiaineid (ukraina keel, matemaatika, loodusõpetus). Koostöös koolijuhtide ja pedagoogidega koostatakse lähiajal täpsem tegevuskava Ukraina laste õpetamiseks.

Emotsionaalset tuge Eestisse saabuvatele Ukraina sõjapõgenikele pakutakse nii eesti, vene kui ka inglise keeles 24/7 ohvriabi kriisitelefonilt 116 006 ning ohvriabi pakub psühhosotsiaalset kriisiabi.

Ukraina abivajadus praeguses olukorras on suur ja igasugune abi teretulnud, öeldakse Maardu linnavalitsusest. Kes soovib ja saab ühel hetkel abistada Ukrainast Maardusse jõudvaid inimesi, saavad anda sellest varakult teada. Info palume saata e-mailile kirill.maslov@maardu.ee või helistada telefonil 588 59193.

Maardus elab püsivalt ca 950 ukrainlast, kellest paljud väljendasid valmidust aidata Ukrainast saabuvaid inimesi. Muu hulgas otsustas Maardu linnavalitsus toetada Eesti Punast Risti 10 000 euroga.

Loksa linn

Loksa linnavalitsusest antakse teada, et tagatakse omavalitsusse jõudnud Ukraina kodanikele vältimatu abi andmine. Linn saab aidata majutuse korraldamisega, vältimatu sotsiaalabi andmisega, lastele saab kooli- ja lasteaiakoha. Leitakse võimalus ka terviseseisundi kontrolliks.

Kuna eesmärk on tagada saabujatele võimalikult tavapärane elu, siis on esmajärjekorras oluline vabatahtlike abi tegevuste läbiviimiseks, majutus, riided, esmatarbekaubad, psühholoogiline toetus, rahaline abi, töökohad.

Kuidas saab aidata loksalane? Selle kohta antakse lähiajal veel täpsemalt teada linna kodulehel, näiteks jagatakse jooksvalt infot selle kohta, milliseid esemeid saabujatel kiiresti vaja läheb ning millest on puudus.

Kes soovib ja saab abistada Ukrainast Loksa linna jõudvaid inimesi, siis palutakse sellest teada anda aadressil linn@loksa.ee või helistada Loksa linnavalitsuse telefonidel 603 1253 ja +372 5304 8333.

Kellel on pakkuda Loksal või selle lähemas ümbruses majutusvõimalusi Ukrainast saabuvatele põgenikele, siis palutakse saata info aadressidele linn@loksa.ee, hilleri.treisalt@loksa.ee või karin.ilves@loksa.ee või tel +372 5332 6792 või +372 5304 8333 või +372 509 4088.

Loksale jõudnud põgenike või nende vastuvõtjatele vajalik info

• Info saamiseks Loksal helistada tööpäevadel ja tööajal Loksa linnavalitsuse üldtelefonil 603 1253, muul ajal +372 5332 6792 (Hilleri Treisalt, Loksa linnavalitsus) või +372 509 4088.
• Asjade annetamiseks Loksal helistada telefonil +372 5304 8333 (Karin Ilves, Loksa linnavalitsus), samuti anda sellel numbril teada, kui on võimalik pakkuda majutamisvõimalusi.

Ain Alvela

Keila ning Lääne-Harju majutavad vähemalt 290 põgenikku

Lääne-Harjumaa naaberomavalitsused on juba võtnud vastu esimesed sõjapõgenikud Ukrainast. Keila saaks kokku majutada vähemalt sadakond abivajajat. Seevastu Lääne-Harju vald soovib aidata kuni 190 sõjapõgenikku.

Keila linnapea Enno Fels ütleb Harju Elule, et linn on sõjapõgenike vastuvõtuks valmistunud. Valmisolek ukrainlaste vastuvõtuks on Keila haiglas, kuhu peamiselt tulevad juba eelnevalt Keilas olevate ukrainlaste pered. „Linnavalitsuse töötajate, Keila kooli gümnasistide, Keila haigla ja juba kohal olevate ukrainlastega valmistasime talgupäeval ruume ette uute tulijate tarbeks. Valmisolek abivajajate majutuseks on Keila tervisekeskuse hostelis,“ selgitab Fels. Üleskutsele majutamiseks on tema kinnitusel vastanud mõned pered. Ka SOS Lasteküla on andnud teada majutusest, mida ta ise korraldab. Keila oli üks esimesi omavalitsusi Eestis, kus heisati Ukraina lipp. Täpsemalt lehvib see linnavalitsuse ees juba alates 24. veebruari hommikust.

Kokku on Keilasse tänaseks tulnud üle 30 ukrainlase. Neist osa ka omal käel ja on majutunud tuttavate või sugulaste juurde.

„Number suureneb iga päevaga. Ainuüksi nimetatud majutuskohtadesse saab esmase elamispinna anda enam kui sajale sõjapõgenikule. Ma ei loe siin saale ja muid selliseid ajutisi majutamise kohti,“ täpsustab linnajuht. Valmisolek on võtta vastu kuni sadakond abivajajat.

Esemed ja raha

Lisaks on Keilas kogutud humanitaarabi. Linnavalitsus on registreerinud suuremate esemete ehk ennekõike magamisasemete, voodite-madratsite-tekkide-patjade annetada soovijaid. „Suur tänu neile! Võtame annetajatega ühendust vastavalt vajadusele,“ kiidab Fels.

Talgutega tehti korda Keila haigla ruume. Foto Valdur Vacht / Keila linnavalitsus 

Samal ajal sõjapõgenike majutamisega kogutakse Keila linnas ka humanitaarabi. Seda on juba tehtud mitmes kohas (SOS Lasteküla, Selver, Vikerkaare lasteaed jt). Paljud elanikud on viinud abi otse Punasele Ristile. Loomulikult on tehtud sularahalisi annetusi. „Oleme pöördunud elanike ja ettevõtete poole palvega saata infot majutusvõimaluste kohta, humanitaarabi võimalusteks ja töökohtade olemasoluks. Linnavalitsuses on terve nimekiri inimestest, kes on valmis annetama magamisasemeid,“ loetleb Fels.

Lääne-Harjus ollakse samuti abivalmis. Vallavanem Jaanus Saat ütleb, et ettevalmistusega alustati juba 25. veebruaril. Siis kutsuti vallavalitsuses kokku kriisistaap. „Selle ülesanne on olla 24/7 valmisolekus ning tegeleda aktiivselt sellega, et majutada siia saabuvaid sõjapõgenikke ning aidata neid igakülgselt siinse eluga kohanemisel,“ kirjeldab Saat.

Kuni 190 põgenikku

Koos siinsete ettevõtete, allasutuste ning kogukondadega selgitati välja, et valla valmisolek on võtta vastu esialgu kuni 190 sõjapõgenikku.

„Samuti on meil valmisolek leida sõjapõgenike lastele lasteaiakohad ja koolikohad meie haridusasutustes üle valla. Majutuspinnad on esialgu vabad korterid, mida on pakkunud nii siinsed ettevõtted kui ka eraisikud. Esimesed seitse abivajajat on kohal. Tegemist on kahe perekonnaga, kuhu kuuluvad ka lapsed,“ ütleb Saat.

Samuti annetatakse humanitaarabi ning raha. „Kogume humanitaarabi meie valda saabuvate sõjapõgenike tarbeks, lisaks oleme siin eraviisiliselt ka teinud annetusi Ukraina heaks. Meil on valmisolekus bussid, et tuua Poola piirilt ära sõjapõgenikke, kuid nende kasutamist koordineerib Pagulasabi ning kohe, kui tuleb meile see palve, saadame bussid teele. Loomulikult oleme kogunud esemeid ka Punase Risti kaudu,“ loetleb Saat.

Materiaalse abi kõrval on Saadi sõnul oluline ka moraalne. Vald peab oluliseks ka seda, et me peame sõjapõgenike vastu olema toetavad ja abivalmid. Samuti hoidma kokku ega tegema kellelgi rahvuse tõttu vahet. On oluline olla empaatiline ja sõbralik ning hoida niigi äreval ajal ära võimalikke konflikte.

Kokku on Eesti suutlik esialgu vastu võtma ja majutama kuni 10 000 põgenikku. :

Allar Viivik