Eelmise aasta lõpust tegutseb Kodutütarde Harju ringkonnavanemana Piret Reinmann Turbast. Ta alustab aastat ümmarguse tähtpäevaga, sest 19. jaanuaril täitub Kodutütarde organisatsiooni loomisest 90 aastat.
Uue aasta neljandal päeval vastas Piret Reinmann Harju Elu küsimustele.
Kuidas teist sai kodutütar?
Mina ei olegi kodutütar. Kodutütar saab olla alates 7. eluaastast kuni 18. eluaastani. Kui tüdruk saab 19-aastaseks, läheb ta Kodutütarde organisatsioonist välja. Küll aga saab ta jätkata nt kaitseliidus või Naiskodukaitses.
Mida pidi selleks tegema, et organisatsiooni liikmeks saada?
Kui tütarlaps soovib meie organisatsiooniga liituda, siis on tal vaja leida kodule kõige lähemal asuv rühm, teha noorliikme avaldus ja saabki liikmeks.
Kas olete kogu aeg toimetanud praeguses Saue vallas?
Tegelikult on minu enda rühm Saku vallas Kurtna koolis. Toimetan seal juba 12 aastat. Saue vallas aitasin luua Laitse rühma ja taasluua Nissi rühma. Teen nende rühmadega väga tihedat koostööd. Meil on koos enamik laagreid. Olen ise Saue valla kodanik ja elan Turbas.
Kuidas elavad Harju (v.a Tallinn) kodutütred?
Üldiselt elavad meie kodutütred hästi. Kahjuks on see viirus väga palju seganud ka meie tööd. Me ei saa nii palju kokku ja paljud laagrid on kas ära jäänud või oleme pidanud need tegema oluliselt väiksema koosseisuga. Selle viiruse mõjul sai tehtud kogu vabariigis Nissi rühmajuhi Mauno Reinmanni eestvedamisel projekt „Viska viis“, mille eesmärk on väiksemate noorte aitamine koolitöödes. Kui lapsed olid distantsõppel, siis suuremad noored aitasid väiksematel õppida.
Noorte jaoks on füüsiline kokkusaamine väga oluline. Nad on leidnud endale palju sõpru üle kogu Harjumaa.
Tean, et jaanuaris alustavad kaks uut rühma. Kuidas need Ardus ning Raasikul loodi?
Kuna on lapsi, kes teavad organisatsioonist, siis soovisid nad samuti meiega liituda. Küll aga polnud neil kodu lähedal ühtegi rühma. Õnneks on Eestimaal palju väga toredaid inimesi, kes soovivad teha vabatahtliku tööd ja panustada noortetöösse. Saigi leitud need inimesed ja rühmad alustavad jaanuaris. Lisaks avame uuesti ka Kose rühma. Läbirääkimised on käimas veel ka Jüri rühma taasloomisega ja Peetrisse on ka potentsiaalsed rühmajuhid olemas. Peetrisse tuleks siis täitsa uus rühm.
Kokku on Harjus 373 kodutütart ning 19 aktiivset rühma.
Teie ja ringkonnavanema amet. Kuidas selleks saite ning kes kandidatuuri esitas?
Ringkonnavanema amet nõuab väga suurt vastutust. Kuna olen tänaseks juba 12 aastat vabatahtlikku noortetööd teinud ja kuulun ka Kodutütarde keskjuhatusse (keskjuhatus on peavanemaga koostöös kogu vabariiklikku organisatsiooni panustamine), siis tundsin, et nüüd on mul juba olemas teadmised ja oskused, et sellele kohale kandideerida. Mind soovitas endine ringkonnavanem Krista Allik ja kandideerisin ise. Sellel valimisel oli tõesti kaks kandidaati. Valiku tegi Kodutütarde ringkonnakogu hääletuse teel.
Kuidas ringkonnavanem töötab?
Ringkonnavanem töötab samuti vabatahtlikuna nagu kõik rühmajuhid. Lisaks oma Kurtna rühma juhtimisele juhin nüüd kogu Harju ringkonda. Õnneks ei pea ma seda tegema üksi, vaid on olemas ka ringkonna juhatus, kellega kõik koos läbi arutame ja otsustame siis ühiselt. Tööd teen oma vabast ajast ja põhitöö kõrvalt.
Sellel ajal, kui mina olen olnud rühmajuht (alates aastast 2010), on ametit pidanud kaks ringkonnavanemat: Loksa rühmavanem Margit Amer ja Kolga rühmavanem Krista Allik.
Ametisse on mind määratud kolmeks aastaks. Kui see aeg läbi saab, siis on mul võimalus ka uuesti kandideerida järgnevaks kolmeks aastaks.
Kuidas tähistatakse organisatsiooni 90. sünnipäeva?
Tahaksime tähistada väga suurelt ja pidulikult, aga peame jääma rühmapõhiseks. Iga rühm ise korraldab oma piduliku koonduse, kus saame vastu võtta uued kodutütred ja anda üle mitmesugused tunnustused ja ergutused nii noortele kui ka meie vabatahtlikele juhtidele.
Riiklikul tasandil toimub pidulik gala alles aprilli lõpus, sest viirus ei luba nii paljudel inimestel veel kokku tulla.
Kuna meie organisatsioon saab 19. jaanuaril 90-aastaseks, siis läbi aasta soovime olla rohkem pildis. Meie soov on, et rohkem noori saaks teada meie organisatsioonist ja leiaksime veel juurde säravate silmadega täiskasvanuid, kes soovivad noortega vabatahtlikult tööd teha.
See töö on nii tänuvääne. Näha laste silmis siirast rõõmu huvitavate ja lõbusate laagrite järel on kogu vaeva väärt. Lisaks on väga vajalik anda noortele teadmisi, mis on elus hakkamasaamiseks väga vajalikud. Näiteks esmaabi, hakkamasaamine ilma elektri ja internetita, ellujäämine metsas jne.
Mida toob veel aasta 2022?
Minu jaoks väga palju uut. Olen ringkonnavanem olnud veel väga lühikest aega ja soovin panustada sellesse töösse väga palju. Alustasingi uute rühmade loomisega. Lisaks on meil hulk kogu Harjumaa noori hõlmavaid laagreid, mis on vaja läbi viia. Jääme lootma, et viirus taandub natukenegi ja saame kõik plaanid ellu viia. Noorte jaoks on füüsiline kokkusaamine väga oluline. Nad on leidnud omale palju sõpru üle kogu Harjumaa ja on väga tore nendega laagrites kohtuda.
Tulemas on noorema vanuseastme (7–12 eluaastat) maakondlik matkamäng „Rästik“, mille võitjad lähevad Harjumaad esindama vabariiklikule matkamängule. Sellel aastal korraldavad vabariikliku matkamängu Harjumaa Kodutütarde ringkond ja Noorte Kotkaste Harju malev. Septembris toimub meie iga-aastane vanema vanuseastme (13–18 eluaastat) võistlus „Luureretk“, mille peakorraldaja olen mina ise ja suur koostöö on Nissi ja Laitse rühmajuhtidega. Võistlus toimub Nissi ja Turba piirkonnas. See on võistlus, kus neljaliikmelised võistkonnad läbivad 36 tunni jooksul keskmiselt 60 kilomeetrit.
Lahendavad mitmesuguseid tegevusülesandeid ning peavad liikuma vaikselt ja varjatult, sest on olemas ka vastutegevus. Selle võistluse võitnud kodutütarde võistkond saab õiguse esindada Harjumaa kodutütreid vabariiklikul võistlusel „Ernake“.
Meid on ees ootamas üks järjekordne põnev aasta. Koos põnevate, õpetlike ja lõbusate laagrite ning võistlustega.
Eesmärk on tõsta liikmete arvu ja rääkida avalikult nii palju kui võimalik meie olemasolust ja vajalikkusest.