Sel aastal näivad jõulud veidi rahulikumalt tulevat kui varasematel, vähemalt väliselt. Poed, kus vanasti võis juba oktoobri lõpuski jõulukaunistusi ja -tooteid näha, on alles novembri keskel teemasse sisse läinud.

Oleks ju tore, kui hakkaksime jõulude sügavamat tähendust materiaalsele ületarbimisele eelistama, aga kas see nüüd päris sellist nihet tähistab, ei tea. Loota muidugi tasub…

Harju Elu toimetuse hinged tähistavad jõule sarnaselt ja samas ka erinevalt. Aktiivsemad alustavad jõulumaitsetega juba novembris, teised võtavad rahulikumalt. Hapukapsas ja piparkoogid meeldivad siiski peaaegu kõikidele, kuigi mõni ei taha klassikalisest jõululauast midagi kuulda.

FOTO: Piibe Lind 

Meie jõulumaitsed on väga traditsioonilised

Meie peres algab jõuluaeg juba novembris, kui teeme esimese laari piparkooke. Taigna teen üldjuhul ise, küpsetab ja dekoreerib minu väike poeg. Glasuuridest kasutan alati Eesti Pagari glasuure, kuna neil on loodulikud toiduvärvid ja e-vabad. Piparkooke teeme kindlasti ka detsembris uuesti. Sel aastal võtsime ka naabrilapsed kampa ja tegime ühe mõnusa piparkookide meisterdamise töötoa. Lisaks sööme ka novembris-detsembris hea meelega e-vabasid verivorste ja hapu- ning mulgikapsast ja palju mandariine. Jõululaua eest hoolitseb meie vanaema, kes on praeguseks juba 92 aasta vanune. Ta oskab väga hästi süüa teha ning ta valmistab meie jõululauale erinevaid liha- ja kalaroogi ja enda tehtud mulgikapsaid ja hapukapsast. Magusaks valmistab ta aga otse loomulikult jõulukringli. Kui jõuluõhtul on kõht liiga täis, siis järgmine päev mõtlen alati, miks ma ikkagi rohkem kõike seda head ei söönud. / Piibe Lind,  juhatuse liige

Jõulutoitusid naudime juba novembrist alates

Meie pere traditsiooniks on saanud, et kohe kui esimene piparkoogitaigen poelettidele ilmub, siis hakkame aga küpsetamisega pihta! Testime esimestel kordadel, mida uut ja põnevat on poodidesse ilmunud ja kui hoog sees, teeme kuni jõuluõhtuni piparkoogitaigna juba ise. Kui aus olla, siis kohe, kui lastel halloweenimöll läbi saab, läheme sujuvalt üle jõuludele, et kõike, mis jõuludega seotud, võimalikult kaua nautida saaks! Novembri algusest alates on meil vähemalt kord nädalas laual porgandiga praekapsas ja verivorstid – lapsed eelistavad peenemaid, mina ja abikaasa jällegi neid õigeid kruupidega ja suuremaid. Verivorstide kõrvale käib meil minu vanaema tehtud pohlamoos ja kange sinep. Mitte ühelgi jõuluajal ei puudu meie laualt vürtsmandlid, mida emaga vaheldumisi ise teeme. Jõuluõhtu pidusöögi juurde juurde alati verivorst ja kapsas ning olenevalt soovidele, kas ahjukana või traditsioonilisem seapraad. Kuna meie peres keegi alkoholi ei tarbi, siis joogiklaasidesse käib meil vanaema morss, värska ja mõni põneva maitsega alkoholivaba mullijook. /Merit Põld, ajakirjanik

Jõuluõhtu on segu traditsioonidest ja headest maitsetest

Minu jõulupäev algab alati kirikus – käin missal ja süütan küünlad oma lähedastele, keda enam ei ole. Pärast seda suundun surnuaeda, kus rahu ja mälestus annavad jõulule sügavama tähenduse. Õhtul kodus ootavad mind piparkoogid – ostan poest taigna, küpsetan ja kaunistan ise ning naudin neid. Verivorstid, hapukapsas ja pohlamoos kuuluvad kindlasti minu jõululauale. Glögi meeldib mulle väikese kraadiga, mandlite, rosinate, apelsini, laimi ja kaneeliga. Seda on kõige parem juua õues kuusepuu all, kus rahvas koos ja meeleolu pidulik. Jõulukalkun on minu lemmik jõulupraad, mahlane ja hästi maitsestatud. Vahel lisan lauale ka pähkleid ja kuivatatud puuvilju, mis sobivad glögiga ja koogiga. Koogid on jõulude kroon – vahel küpsetan ise, vahel ostan post, peaasi, et maitseb hästi. Jõuluõhtul proovin alati mõnda uut jõuluõlut – maitsestatud ja huvitavat, mis sobib pidulauale. Kõik need maitsed ja hetked loovad hubase ja rõõmsa jõuluõhtu. / Anne Paluviir, müügiosakonna juhataja

Traditsioonilised jõuluroad ei ole üldse minu teema

Mulle ei maitse klassikalised jõulutoidud. Vihkan rasvaseid lihatoite, eriti aga kõike, mis sisaldab pekki. Ka verivorste vihkan juba lapsest saati ja lahkun ruumist kohe, kui keegi mainib sõnaühendit „verivorst ja hapukapsas“. Hapukapsast eraldi võib veel süüa, aga verivorste, tänan ei, see on relikt ajast, kui meie esivanemad olid nii vaesed, et kõik, mis vähegi võimalik, tuli toiduks ära tarvitada, kaasa arvatud soolestik ja veri. Tänapäeval nii ei ole ja täiesti rahulikult võib toiduks tarvitada kõike meeldivat, mis parasjagu pähe tuleb.

Piparkooke tegin koos oma pojaga, kui ta väike oli, sest talle meeldis, aga enam see talle huvi ei paku ja olen ka sellest kohustusest vabastatud. / Askur Alas, ajakirjanik

Tähtis on ilu, koosolemine ja ema tehtud jõulukook

Jõulud on minu lemmikaeg aastas ning rohkem kui toidule, rõhun ma küünlavalgusele ja kaunistustele ning muusikale. Jõuluroad jätavad mind juba pikemat aega suhteliselt külmaks, sest täna on kõike head ja paremat ju kogu aeg saada ja jõululaud ei ole enam midagi nii erilist nagu lapsepõlves. Magusasõbrana armastan ema tehtud brigitakooki, mida ta teebki vaid kord aastas. Lastega meeldib küpsetada Ristikheina kohviku piparkoogitaignast piparkooke ning neid rikkalikult glasuurida. Kuigi ma väga suur alkoholisõber ei ole, siis jõulude ajal meeldib mulle väga võtta üks pokaal calvadost, brändit või portveini ja nende sügavaid värve läbi küünlavalguse imetleda. Jõuluõhtu lahutamatuks osaks on minu jaoks saun, kirik ja küünalde süütamine haudadel. Õhtusöögi juures meeldib eelkõige üldine koosolemine, rahu ning eriline armsus, mis inimestest jõuluajal kiirgab. / Astrid Sirkel,  peatoimetaja 

Lapsed selle aasta esimesi piparkooke küpstetamas. FOTO: Piibe Lind