Tööjõu vahendusega tegelevad firmad on viimastel nädalatel tuvastanud, et kaitsetuid ja kergesti haavatavaid Ukraina sõjapõgenikke jahivad Poola piiril juba mitut masti värbajad, kellest mõne võib liigitada ka inimkaubitsejate kildkonda.

Võõrtööjõud, peaasjalikult just Ukrainast pärit töötajad on Eesti tööjõuturul mänginud olulist, et mitte öelda määravat rolli vähemalt kümne viimase aasta jooksul. Kui alguses ei soovitud piiritaguse tööjõu kasutamisest rääkida, osalt ka maksudest kõrvalehiilimise pärast, siis tänapäeval tunnistab enamik ettevõtteid varmalt, et nad kas lausa sõltuvad või igatahes olenevad suurel määral nn kolmandatest riikidest pärit tööjõust. Kuigi palju olevat endiselt ka neid, kes võõrtööjõu kasutamise osas on kidakeelsed. Põhjuseks see, et jätkuvalt tuuakse küll töötajaid riiki, aga seda tehakse n-ö mustalt. See tegevus on aga teatud tingimustel tõlgendatav inimkaubandusena.

Kuigi täpset arvestust ei ole, töötas Eestis juba enne sõja puhkemist kaugelt üle 100 000 Ukrainast pärit inimese. Mõnest vahendusfirmast öeldakse, et see arv võib küündida isegi üle 200 000.

Ukrainlased on tootmises hinnatud

Miks siis on ukrainlased siinmail nii hinnatud tööjõud? Nii värbajad kui ka tööandjad kinnitavad kui ühest suust: need inimesed on kohusetundlikud, heade oskuste ning veel paremate õppimis- ja kohanemisvõimetega inimesed, kellele ettevõte võib loota. Teinekord rohkemgi kui kohalikule rahvale.

Justkui seda kinnitades märkis Eesti Pagulasabi juhatuse liige Anu Viltrop kolmapäeval ERR-ile, et Ukrainast Eestisse saabunud sõjapõgenike esimene küsimus siinsetele ametnikele kõlab: „Kuidas ja kus ma tööd leian?“

„Ukrainast tulevad usaldusväärsed, hästi oma ala valdavad ja kokkulepetest kinni pidavad inimesed, keda siia väga oodatakse.“

Balti riikides, Soomes ja Šveitsis tööjõurendi, värbamisteenuse ja personalialaste konsultatsioonide pakkumisega tegelev ettevõte Finesta on seadnud eesmärgiks, et kõik nende klientideks olevad tööandjad leiaksid endale just sellise arvu töötajaid, kui ettevõttele tarvis. Tõsiasi, et Eesti on praegu täis Ukraina sõjapõgenikke, kellest paljud on juba tööotsingutele asunud, ei muuda Finesta tegevuse põhimõtteid värbamise osas, pigem on firma tegevuse pärisosaks saanud sotsiaaltöö siia saabunud põgenike tööalase ja ka elukondliku nõustamise alal.

Eesti suurimate maksumaksjate sekka kuuluva Finesta personalijuht Kerli Kadak tõdeb, et meil on ikka veel omajagu tööl sellist piiritagust rahvast, kes on siia n-ö smugeldatud nõnda, et riik nende töötamisest mingit kasu ei saa, neil endil puuduvad sotsiaalsed garantiid, neil pole töölepinguid ega tervisekindlustust ning palka saavad nad piltlikult öeldes ümbrikus.

„Õnneks on üha rohkem ettevõtteid, kes ka selle teenuse pakkujalt ootavad, et kõik tööle võetavad töötajad on siis tööloaga, omavad lepinguid ja neid on värvatud igati seadusepäraselt,“ kinnitab Kerli Kadak. „Aastatega on Eesti tootmisettevõtetes kinnistunud arusaam, et Ukrainast tulevad usaldusväärsed, hästi oma ala valdavad ja kokkulepetest kinni pidavad inimesed, keda siia väga oodatakse.“

Uuritakse inimeste soove, oskusi, tausta

Kadak räägib, et praegugi on Poola piiri ääres kaks Finesta töötajat, kes n-ö kaardistavad siiapoole siirduvate inimeste huvid, vajadused ja oskused, et nende Eestisse jõudes oleks see info juba siin olemas ja neid, kel see soov olemas, saaks võimalikult kiiresti mõnda ettevõttesse ametisse saata.

„Meie värbajad abistavad Ukrainast tulnud inimesi nii dokumentide vormistamisel, elukoha leidmisel kui ka informeerime neid, et nad kontrolliks, kelle juurde nad tööle lähevad,“ kirjeldab Kerli Kadak olukorda. „Paraku oleme Ukraina piiri äärest saanud infot, et inimkaubandus on seal hoogu juurde saanud, sest paanikas ja hirmunud inimesed on ju kerge saak. Kui ikka töölepingut ei anta, siis ei pakuta ka sotsiaalseid garantiisid ja siis ei tasu selle bussi peale minna, kuhu kutsutakse, sest see sõit võib lõppeda kes teab kus.“

Seoses Ukraina kriisiga otsustas Eesti valitsus, et enam ei pea välistöötajatele maksma sektori keskmist palka. Kerli Kadak selgitab, et tänu sellele laieneb töökohtade valik, mida välismaalastele on võimalik pakkuda, sest tootmissektoris lihttöölised üldjuhul ju sektori keskmist palka ei saa.

„See otsus lihtsustab kindlasti ka Ukraina inimestel sisenemist meie tööturule,“ märgib Kadak. „Kui kiiresti põgenikud on valmis tööle siirduma, on väga individuaalne. Me tavaliselt küsitleme neid ja anname siis paar päeva aega n-ö rahunemiseks ja sisse elamiseks. Ja siis vestleme nendega uuesti ja siis juba saame neile pakkuda sobivat töökohta. Need inimesed vajavad endaga tegelemiseks aega.“

Tootmisettevõtetele renditööjõudu vahendava ettevõtte Hodes juhataja Henry Kibe kinnitab, et kui mujalt Euroopast pärinevate töötajatega tuleb alatasa lahendada alkoholiprobleeme või olmeküsimusi, siis ukrainlastega selliseid murekohti sisuliselt ei ole. Eks sellepärast neid siinsetes ettevõtetes sedavõrd kõrgelt hinnataksegi, märgib Kibe.

„Meie töötajatest umbes 70% on Ukrainast. Sõja puhkedes sõitis mitu meest piirile, et oma lähedased ära tuua. Ja toodi lisaks teisigi põgenikke,“ räägib Kibe. „Ukrainlased on tulnud siia tööd tegema ja raha teenima, mistõttu nad on valmis tegema märksa pikemaid tööpäevi kui vaid kaheksa tundi. Ja nende töötamise soov ja suutlikkus on üksjagu suurem kui kohalikel.“

Valitsus sätestas ajutise kaitse korra

• Kui inimene kuulub ajutise kaitse saajate ringi ja seda taotleb, siis saab ta elamisloa. Sellisel juhul võib inimene töötada nagu kõik teised elamisloa alusel Eestis elavad kolmandate riikide kodanikud.
• Ajutise kaitse direktiivi, Euroopa Nõukogu rakendusotsuse ja valitsuse korralduse alusel kuuluvad ajutise kaitse saajate ringi pärast 24. veebruarit Ukrainast lahkunud Ukraina kodanikud, Ukrainas pagulase staatuse saanud inimesed ja nende laiendatud perekonnaliikmed.
• Alates 24.02.2022 lahkunud ja sihtrühma kuuluvad inimesed saavad alates 10. märtsist taotleda ajutist kaitset, mis tagab neile elamisloa ning juurdepääsu haridusele ja tööturule. Protsess võtab aega umbes tund aega.
• Ajutist kaitset saab taotleda PPA teenindussaalides. Eelnevalt on vaja broneerida aeg.
• PPA kavatseb luua mobiilsed menetluspunktid majutuskohtadesse, kus Ukrainast saabunud sõjapõgenikud viibivad. Sellisel juhul aega broneerida ei ole vaja.

Allikas: politsei- ja piirivalveamet (PPA)