16. veebruaril avatakse Haabneeme alevis Sõpruse tee 4 uus biokütuse katlamaja võimsusega 6 megavatti, mille ehitas kaugkütte terviklahendusi pakkuv Adven Eesti AS.
Rahvusvaheline Adven Group tegutseb Soomes, Rootsis, Eestis ja Lätis. Eestis on tütarettevõttel ehk Adven Eesti ASil 113 katlamaja, mis moodustab 20 protsenti Adven Groupi tegevusest.
Haabneeme alevikus on biokütusega soojust toodetud varemgi, kuid kunagine biokatlamaja amortiseerus sajandivahetusel. Sõpruse tee 4 krundile rajati siis gaasiga töötav konteinerkatlamaja, mille võimsuseks on praegu 13 megavatti.
Uus hakkpuidu katlamaja, mis ehitati gaasikatlamaja külge, hakkab nii Haabneeme kui Viimsi alevikku soojaga varustama.
Innovatiivne lahendus
Adveni projektijuht Raimo Rebo sõnul alustati Haabneeme biokatlamaja ehitustöödega jaanipäeva paiku. Austria, Šveitsi ja Eesti seadmed pani kokku ICP Solutions, mis on Eestis varasemalt paigaldanud juba viis biokütuse katelt.
“Kõige suurem väljakutse Haabneemes oli nii suure katlamaja ehitamine väikesele alale. Teine ainulaadne asi on, et see katlamaja on võimeline põletama nii hakkpuitu kui ka turvast,” räägib ICP Solutionsi juht Siim Tenno.
Haabneeme katlamaja töö efektiivsuse tõstmiseks ehitati sinna ka 1,3-megavatise võimsusega suitsugaasipesur. Katlamajja toodava hakkepuidu niiskusesisaldus on 30-60 protsenti. Suitsugaasipesur aitab hakke kuivatamisel tekkiva veeauru taas kondenseerida ja nõnda kaotatud energia tagasi saada. Protsessi efektiivsust on võimalik ka palja silmaga näha korstnast väljuva veeauru näol, mis on varasematest heitgaasidest nähtavam.
Hakkpuidu vaheladu mahutab 700 kuupmeetrit haket. “Me jahutame suitsugaasi peaaegu võrgust tagastuva vee tasemele ehk viiekümne kraadini,” selgitab Tenno. Tavalistes hakkpuidukatlamajades, kus suitsugaasipesurit ei ole, väljub suitsugaas temperatuuriga 160-180 kraadi lihtsalt atmosfääri.
Hakkpuit, mida Haabneeme biokatlamajas põletatakse, koosneb peamiselt metsa raiumise jäätmetest. Üks transpordifirmasid, mis hakkpuitu Haabneemesse toob, on Alpter Grupp.
“Koorem on pärit Tartust Raadi lennuväljalt. 92 kuupmeetrit, see kaalub 30 tonni ümber. Laadur paneb peale 15–20 minutiga. Mahavõtmise peale kulub kuskil pool tundi,” ütleb Alpteri autojuht Toomas Mitt järjekordse laadungi kohta.
Kuidas töötab?
Liikuva põrandaga veokilt lastakse hakkpuit kettkonveierile, mis veab hakke edasi vahelattu. Vaheladu mahutab 700 kuupmeetrit haket ehk biokatla kuni kolme ööpäeva vajaduse. Maht on arvestatud selle järgi, et nädalavahetuseti ei peaks kütust tarnima.
Vahelaos tõmbab hüdrauliline põrand hakkpuitu väikeste koguste kaupa kettkonveierile, mis veab selle katlasse resti peale, kus toimub kuivamine, põlemine ja järelpõlemine. Tunnis vajab katel 8 kuupmeetrit hakkpuitu.
Esimest korda testiti Haabneeme biokatelt eelmise aasta 14. detsembril. “Meil on praegu häälestus- ja seadistustööd. Kõik sellised asjad võtavad aega,” selgitab Adveni arenduse ja investeeringute juht Priit Tiit.
Siimo Tenno kettkonveieri kõrval, mis veab hakkpuidu katlasse “Kogu süsteem on automatiseeritud. Haabneeme katlamajas ei hakka olema ühtegi inimest pidevalt tööl,” väidab Tiit. Katlamajal hoiab silma peal Adveni juhtimiskeskus Tallinnas, mille operaatorid teevad vajadusel hooldustöid.
“Haabneeme gaasikatel jääb edasi töötama reservina ja katma tipukoormust. Kui meil on ilm külmem kui -5 kraadi, siis käivitatakse lisaks gaasikatel,” selgitab Rebo.
Võrgud ühendatakse
Haabneeme biokatlamaja maksis koos ühendustorustikuga kolm miljonit eurot. Vajaminevast rahast 45 protsenti tuli Euroopa Ühtekuuluvusfondi toetusena, ülejäänud on Adveni enda investeering.
“See on osa meie omanike strateegilisest plaanist viia üle kõik 15 suuremat võrgupiirkonda maagaasilt biokütusele, et oleks võimalus valida erinevate kütuste vahel, võimaldada tarbijatele madalamat hinda ja säästa keskkonda,” selgitab Tiit.
Advenil on Tallinna ümbruses biokatlamajad juba Laagri ja Loo alevikes, käesoleva aasta oktoobris valmib biokatlamaja Sauel.
Haabneeme soojusvõrgust eraldi tegutseb Viimsi soojusvõrk, mille gaasikatlamaja paikneb Katlamaja tee 17. Mõlemas kaugküttevõrgus toodeti eelmisel aastal 110 hoonele kokku 33 000 megavatt-tundi soojusenergiat.
Jaanuari lõpus alustati Haabneeme ja Viimsi võrgupiirkondade vahelise 1,2 kilomeetri pikkuse ühendtorustiku rajamisega. Kahe piirkonna ühendamine tähendab soodsamat küttelahendust kogu vallale.
Priit Tiit Adveni Haabneeme katlamaja hakkpuidu katla tööd selgitamas. TEAVE: Haabneeme biokütuse katlamaja
• Valmib 16. veebruaril.
• Varustab Haabneeme piirkonda soojusega.
• Katlamaja ja ühendusvõrgu ehitusmaksumus 3 miljonit eurot.
• 6-megavatine võimsus.
• Lisaks 1,3-megavatine suitsugaaside pesur.
• Katel Austria firmalt Kolbach.
• Suitsugaaside pesur Šveitsi firmalt Save Energy.
• Kütuse vastuvõtt Eesti ettevõttelt Technobalt.
• Tehnika pani kokku ICP Solutions.
• Üldehituse teostas Silindia Ehitus.
