Tausta poolest on uus juhataja Pärnu tüdruk. Elu tõi ta keskooli lõpetamise järel Sauele ja siis Keilasse, millest on saanud päriskodu.
“Ma õppisin Tallinna pedagoogilises seminaris noorsootööd multimeedia ja disaini kõrvalerialaga. Meil oli vaja teha noortekeskuse praktika,” meenutab Gethe.
Noor naine alustas Keila noortekeskuse praktikandina 2010. aasta lõpus. Peagi oli ta täiskohaga noorsootöötaja, kes aitas käima lükata tunnustusüritust “Aasta Jälg”, andis ümbruskonna koolides seksuaalkasvatuse loenguid ja rääkis noortega lihtsalt päevast-päeva maailma asjadest.
Huvijuhiks Laulasmaal
Aastatel 2013-2014 oli Gethe lapsega kodus, 2015-2016 taas Keila noortekeskuses ja 2016-2018 Laulasmaa koolis, kus ta pidas huvijuhi ametit.
“Ma mõtlesin, et koolis on mul võimalus edasi areneda, et ma näen noorsootöös sellist külge, mida võib-olla keskuses töötades ei näe. Ma olin üheaegselt huvitegevuse koordinaator, sündmuste korraldaja, õpilasomavalitsuse eestvedaja, projektijuht, aineõpetaja,” meenutab Gethe.
“Mulle kõige hingelähedasem oli Laulasmaa kooli mudilaskoori viimine Kaunase koorifestivalile, kogu selle projekti majandamine alates nullist, ise kaasaskäimine. Ka Laulasmaa kooli 10. sünnipäeva koordineerimine oli üks suuremaid ettevõtmisi,” arvab ta.
“Minu tööpäev kestis kaheksa tundi. Siis ma läksin koju ja tegin öösel veel kolm-neli tundi otsa. See valdkond on ikkagi selline, kus ma üritan endast anda maksimumi, olen valmis väga palju ära andma oma ajast,” ütleb Gethe.
Sellel suvel pani Keila noortekeskust juhtinud Tiina Sinijärv ameti maha. Ta jätkab peaspetsialistina Eesti noorsootöö keskuse kaasatuse ja konkurentsivõime üksuses.
Gethest sai noortekeskuse uus juhataja 13. augustil. Talle on see majas kolmas tulemine.
Kuni jagub ideid
“Keila noortekeskuses on üks suuremaid väljakutseid noortega sisulise töö tegemine. Kust leida need noored? Just see noorteni jõudmine on üks suuremaid proovikivisid ja põhjuseid, mis ma uuesti siin tagasi olen,” selgitab noor naine.
“Minu esimene töö oli kabineti kolimine. Varasemalt juhataja kabinet oli maja kauges nurgas. Mina ütlesin, et mina nii ei taha. Siis ma tulin kõige esimeseks kabinetiks üldse siia trepi juurde,” naerab Gethe.
Keila noortekeskusel on praegu kuus töötajat – Gethe Kooli, Geter Ehrenpreis, Laivi Tammejuur, Lisett Liiv, Moonika Tsilk ja Mikk Salm. Seitsmendaks aktivistiks võib pidada Aare Lepiksaart, kes töötab Keila linnavalitsuse kõrvalmajas projektiga Mõtekuubis.
“Peamine, mida ma tahan, et noored teaksid, et noortekeskus eksisteerib. Meie eesmärk on anda ja pakkuda noortele erinevaid võimalusi maailma avastamiseks ja iseenda avastamiseks,” ütleb uus juht.
“Isegi kui noored tulevad siia täiesti utoopilise idee või plaaniga või mõttega, siis meie ülesanne on leida see moodus, kuidas nad selle asja teoks teevad, ühel või teisel moel,” lubab Gethe.
“Minu soov oleks olla Keila noortekeskuse juhataja seni, kuni mul on midagi pakkuda. Kui ma ikkagi tunnen, et ma pean kusagilt pliiatsist mingisuguseid ideid välja imema, siis on aeg edasi liikuda,” arvab ta.
