Me kõik teame, et esimesel aprillil sead lendavad ja vähemalt iga kolmas tuttav saab lapsevanemaks. Aga nagu naljapäeval ikka kombeks – kui veerandit usud, saad poolega petta. Meenutagem koos, millised on olnud need head esimese aprilli uudised, mis on inimesi tõeliselt segadusse ajanud.

Üks tuntuim aprillinali pärineb aastast 1957, kui ühes BBC saates näidati farmereid, kes koristasid spagetipuudelt külluslikku saaki.

Saatelõiku nägi umbkaudu kaheksa miljonit inglast, kellest paljud ei olnud spagettidest veel midagi kuulnud. Pärast saadet uurisid sajad inimesed lisainfot spagetipuude päritolu ja nende kasvutingimuste kohta. Väidetavalt oli uudishimulikele televaatajatele antud soovitus: „Pange spagett ketšupipurki ja jääge ootama“.

Kuidas on Eestimaal inimesi haneks tõmmatud?

Üks Lääne-Virumaa vanaema oli lausa raevunud ning tahtis kokku kutsuda külakoosoleku meeleavalduse korraldamiseks, kui sai lugeda järgnevat uudist: „Alates tänasest, 1. aprillist saab raamatukogus kontaktivabalt lugeda ka ajalehti. Kuna raamatukogu ruumid on suletud, toimub lehelugemine läbi akna. Läbi akna rääkida on keeruline, seetõttu oleme suhtlemiseks kasutusele võtnud morsekoodi. Näiteks lehe keeramiseks edasi tuleb aknale koputada täht E ja leheküljenumber. Seega soovides lugeda artiklit kolmandal leheküljel tuleb teha aknale üks lühike koputus – paus – kolm lühikest ja kaks pikka rõhulist koputust.“

Alternatiivmeditsiin

Ühes sõpruskonnas oldi aga erakordselt rõõmsad, kui ilmus uudis, et Tartu ülikool avab alternatiivmeditsiini õppekava ning otsiti juba lõputunnistusi välja, enne kui kuupäevale tähelepanu pöörati.

Uudises seisis, et üha enam kasvava huvi tõttu alternatiivse meditsiini vastu avab Tartu ülikool meditsiiniteaduste valdkonnas inglisekeelse alternatiivmeditsiini õppekava.

Õppekavasse kuuluvad ained hüpnoteraapiast, ravikanepi kasutamisest ja -teraapiast kuni homöopaatiani. Valikainetena on võimalik tudeerida näiteks raha- ja naerujoogat.

Sisseastumiseks ei ole vaja eelnevalt sooritada riigieksameid. Kõikidele huvilistele toimuvad juuli alguses erialakatsed, mis koosnevad kolmest praktilisest ülesandest. Kõik, kes suudavad need ülesanded ette ära arvata, kindlustavad endale õppekoha ilma erialakatset läbimata.

Õppetöö saab olema väga praktiline. Pärast baasainete läbimist saavad tudengid oma oskused proovile panna avatavas tudengite alternatiivmeditsiinikeskuses.

Pärnus tõmmati kohalikud haneks, kui esimesel aprillil ilmus uudis, et turistide lõbuks käisid tislerid jõe ääres ja toksisid peitlitega puid, et jätta mulje nagu oleks koprad seal usinasti tööd teinud.

Kevad

Muidugi on aprillinalju tehes korduvalt ära kasutatud kevade algust, kui päike särab taevas üha kõrgemal ja inimesed on talvest täiesti tüdinenud. Just siis on õige aeg tulla lagedale uudisega, et Atlandi ookeani kohalt on saabumas tormipilved, lumetorm või lausa tornaado.

Selline uudis teeb meele kas või hetkeks mõruks ka neil, kellel oli hommikul ärgates meeles, mis kuupäevaga tegu.

„Alates tänasest, 1. aprillist saab raamatukogus kontaktivabalt lugeda ka ajalehti. Kuna raamatukogu ruumid on suletud, toimub lehelugemine läbi akna. Läbi akna rääkida on keeruline, seetõttu oleme suhtlemiseks kasutusele võtnud morsekoodi.“

Eelmisel aastal kevadele vastu minnes võis Eesti Metsloomaühingu lehelt lugeda järgnevat postitust: „Kevad on käes ning ilmaennustus lubab jätkuvalt sooja ilma. Seetõttu hakkame vabastama meie hoiukodudes olevaid siile.

Selleks, et meie okaskeradel ikka metsas kõik kenasti laabuks, oleme talv otsa valmistunud. Nimelt on meie hoiukodud meisterdanud igale siilile ellujäämiskomplekti, mis aitab neil metsaeluga paremini kohaneda.

Siilide ellujäämispaketti kuuluvad:
• tutimüts ja villased kapukad, et öökülmade puhul mitte külmetuda;
• suusad, et ootamatu lume tulekul saaks paremini metsas liikuda;
• labidas, et oleks lihtsam ootamatu lume saabudes pesa kaevata;
• ranits, milles on kolme päeva toiduvaru, veepuhastustablett puhta joogivee saamiseks; soe tekk ning paanikanupp juhuks kui siil metsas abi vajab.“

Kui selline aprillinali tõeks osutuks, turtsataksid siilid kohe kindlasti aga sugugi mitte naerust!

Sõdurinaljad

Sõdurilehes seisis eelmisel aastal humoorikas uudis, kuidas suurtükiväepataljon plaanib loobuda killuvestide ja kiivrite kasutamisest.

Suurtükiväepataljoni meediakeskus andis pressiteates Sõduri FM-ile teada, et loobub ajateenijate soovil killuvestide ja kaitsekiivrite kasutamisest, sest need ei taga 100%-list kaitset.

„Peale selle, et kiiver ei kaitse ajateenijat näiteks 155 mm suurtüki otsetabamuse eest, piirab see ka mõtlemisvõimet ja isikuvabadusi,“ leiab anonüümseks jääda sooviv ajateenija Ardo Kärä.

Samas pole kõik ajateenijad asjast vaimustatud – „Kiivri peal on hea istuda ja liikursuurtüki sees on palju kohti, kuhu võib pea ära lüüa,“ leiab tema kaasvõitleja, reamees Pakiraam.

Pressiveebli kinnitusel muutub ajateenija varustus tänu reformile kergemaks tervelt kuus kilogrammi, mis teeb ainuüksi 1000 sõduri kohta kuus tonni. Tänu sellele kulub vähem raha varustuse tootmiseks, vähem kütust sõdurite liigutamiseks, sõdurid kulutavad vähem energiat, mistõttu vajavad nad vähem toitu jne.

Järgmisel nädalal arutatakse ka saabastest loobumist, sest paljude ajateenijate sõnul on paljajalu side isamaaga tugevam ning näiteks luurel käies saab paljajalu oluliselt vaiksemalt hiilida.