Kui Kuusalu kihelkonnas loodi 150 aastat tagasi ehk 1867 meeskoor, ei teadnud keegi, kuidas kollektiivil minema hakkab. Ainsana Harjust osaleti esimesel üldlaulupeol, aegade kiuste lauldakse tänaseni ning peaaegu kolmandiku koori tegutsemisajast on tegutsetud Ene Järviku taktikepi all.
Meeskoor on tegutsenud väiksemate ja suuremate vaheaegadega ning on lauldud ka segakoori koosseisus. Kuid meestelaul on läbi pooleteise sajandi Kuusalus alati kõlanud. Ning kõlab ka homme, 10. juunil kell 16 kohalikus rahvamajas juubelikontserdil. “Tänavu tahame tähistada just seda, et koor asutati 150 aastat tagasi. Kohalikul kalmistul on esimese koorijuhi Hans Frommi haud. On teada ka kõigi 1869. aasta üldlaulupeost osa võtnud kooriliikme nimed ja nende ametid,” rääkis dirigent Ene Järvik.
Mees- ja laiemalt kõikide kooride hiilgeaeg oli 1990ndate algus. Siis laulis ka Kuusalus 36 meest. Praegu osaleb kooris 14 meest ja kollektiivi keskmine vanus on 64,5 aastat. Teadaolevalt on tegemist Harjumaa ainsa meeskooriga.
Meeskoorid hääbuvad
“Eesti meeskooridel läheb praegu üldiselt raskelt. Igal aastal lõpetab paar koori oma tegutsemise. Järgmisel laulupeol on meeskooride hulk ohtlikult väike, et laulda omaette liigina,” tõdes Järvik. Miks see nii on? Dirigendi hinnangul on aastatega on koorid vananenud ja uusi lauljaid raske saada. Uus tulemine on poistekooride ja noortemeeste kooride näol, vahepeal on aga tühi maa. “Igal aastal, hooaja alguses, oleme kuulutanud ja kutsunud uusi lauljaid oma ridadesse. Samas on selge, et kooris laulmine nõuab pühendumist ja pidevat tööd, kohal käimist proovides, esinemisi nädalavahetustel ja pühadel. Kooris laulmine on kui elustiil,” arutles Järvik.
Ise sattus Ene Järvik Kuusalu meeskoori juhatama aastal 1975. Koos kursusekaaslase Tiina Kaldaga olid nad toona G. Otsa muusikakooli teise kursuse tudengid. “Meie erialaõpetaja oli Valdo Ratassepp, kes kureeris tol ajal Harju rajooni kooritegevust. Tema õhutusel saimegi päris oma koori, sest eelmine dirigent Alice Rea oli loobunud. Sel ajal oli see meile, noortele tüdrukutele, suur asi ja suurepärane praktika,” meenutas dirigent. Alates 1982. aastast jäi ta koori juhatama üksinda ning teeb seda kuni tänaseni.
Tormiski juhtis koori
Kuidas naisdirigent meeskoori ees hakkama saab? “Arvan, et kõik oleneb inimesest. Tänapäeval on paljude meeskooride eesotsas naisdirigendid. Usun, et selle tööga saavad kõik hakkama,” arutles Järvik. „Tööstiili ja tehnikaga harjub koor kindlasti ära. Samas on naine emotsionaalsem ja jõudu jagub ka rohkem.“
Poolteistsadat tähistatakse koos sõpruskooridega Kuusalu rahvamajas homme. Kohal on segakoor Riola Nõmme kultuurikeskusest, kohalik naiskoor Kadri, kohalik pasunakoor ja veel mõned üllatusesinejad. “Meie juubelil esitamisele tulevad laulud oleme valinud välja südame järgi. Need on lood, mis meid on enim kõnetanud,” ütles Järvik.
Kummardus tehakse ka jaanuaris lahkunud heliloojale Veljo Tormisele, kes oli Kuusalu kihelkonna mees. “Meil oli temaga hea side. Ta käis ka vahel meie proovis, andis nõu ja ükskord on ka koori juhatanud. Laulame tema kõige esimesena kirjutatud laulu “Hundisõnad”. Seda kirjutades oli ta vaid 17-aastane,” teadis Järvik.
Värskelt on ilmunud ka Kuusalu meestelaulu kroonikaraamat. “Selle üle on väga hea meel. Meie kõige väärikam kooriliige Ado Pärn on kroonika koostaja. Väga pikka aega oli meie koori kroonik Kalju Rea. Kuid kahjuks matsime ta kaks aastat tagasi. Tema kirjapandud materjalist on olnud suur abi,” kiitis dirigent Ene Järvik.
