Robert Lippini töö Saue gümnaasiumi direktorina algas 1. oktoobril 2017. Juba selle suve 12. augustil siirdus ta aga haridus- ja teadusministeeriumi kutse- ja täiskasvanuhariduse ning koolivõrgu asekantsleriks. Tehtud tööst ja ootamatust kannapöördest rääkis mees Harju Elule järgmist.
Andres Tohver: Teil on Tartu ülikoolist magistrikraad õigusteaduses. Kust tuli mõte asuda tööle Saue gümnaasiumi direktorina?
Robert Lippin: Olen tõesti lõpetanud 2001. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna ning nüüd sellel aastal Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonna. Aga olen viimased 21 aastat töötanud avalikus sektoris ning sellest omakorda nüüd kokku 18 aastat haridussüsteemi erinevatel astmetel. Kandideerimine Saue kooli oli kuidagi asjade loomulik jätk kui lõppes minu juhatuse liikme leping Innoves.
Te alustasite tööd Sauel 1. oktoobril 2017. Milliste probleemidega tuli esmajärjekorras rinda pista?
Kool oli pealtnäha väga heas olukorras, kuid seesmiselt oli tõesti vaja üht-teist ümber korralda. Inimestel puudusid töölepingud ja ametijuhendid ning oli selgusetu, kes on tööl ja milline on kellegi palk. Ehk siis väga palju asju tuli alustada nullist ning luua selge ja lihtne raamistik, mille sees toimetada. Ühtlasi oli see võimalus ja ka kohustus näidata, et koolis saab luua teistsuguse kultuuri, mis lähtub õpilasest.
2017. aasta riigieksamite üle-eestilises edetabelis oli Saue gümnaasium kahekümnes, 2018. aastal juba üheksas. Millega sedavõrd kiire tõus saavutati?
Aastad ei ole vennad ehk siis klassid ja õpetajad on erinevad. Mõnes gümnaasiumilennus on rohkem Saue enda õpilasi, keda õpetatud juba algklassidest peale. Muutujaid on palju, aga kui otsida ühte ja ainukest põhjust, siis selle taga on pikk ja põhjalik pingutust nõudev õppetöö. Ükski tulemus ei tule ilma väga heade õpetajateta klassiõpetajast gümnaasiumi õpetajani ning õpilasteta, kes teevad tööd teadmiste omandamiseks ja kinnistamiseks.
Ja ometi on teada, et kui 2022. aastal avatakse Laagri riigigümnaasium, jätkab Saue kool kõigest põhikoolina? Miks valiti selline tee?
Sauel õpib gümnaasiumi astmes õpilasi suurusjärgus 120–130 ehk siis c 12% ning sõltuvalt aastast on pooled õpilased väljastpoolt Saue linna. Seega ei suuda Saue linn anda gümnaasiumile piisavalt õpilasi.
Ka ümbruskonna lapsi vastu võttes on tegemist väga kalli gümnaasiumiharidusega. Kui vaatame tänast Saue kooli õppekeskkonda, siis ei ole see sobilik tänapäevaseks õppeks. Valitud lahendus, kus Laagrisse tuleb suuremat piirkonda teenindav tänapäevane gümnaasium, on õige suund. Ei ole kahtlust, et Saule jääb suur ja tugev põhikool, mille õpilaste arv jääb vahemiku 900–1100 õpilast.
Teie enda töö Sauel piirdus kahe õppeaastaga. Mis hetkel te tundsite, et on aeg minna vastu uuetele väljakutsetele?
Kui tulin Sauele, siis võtsin eesmärgiks töötada vähemalt riigigümnaasiumi tekkimiseni ehk siis aastani 2022. Aga kui tuli ettepanek, et võiksin oma 18 aastast kogemust haridussüsteemi erinevatel astmetel uuesti rakendada ministeeriumi tasemel ja peale tutvumist võimaliku meeskonnaga, andsin kiusatusele järgi ja esitasin kandideerimisdokumendid.
Mis kuupäeval teile teatati, et teist saab ministeeriumis kutse- ja täiskasvanuhariduse ning koolivõrgu asekantsler?
Kui olin oma dokumendid konkursile esitanud, siis järgnes põhjalik “läbikatsumine” viiel erineval moel ning seetõttu puudus selgus ja kindlus, et kõrgemate riigiametnike valikusõela läbin. Konkursikomisjoni otsus tuli 28. juunil kell 17.10 ehk siis reede õhtul, kui kõik olid juba oma tööpäevad lõpetanud ning paljud läinud ka puhkustele.
Ma ise lootsin, et otsus tuleb varem ning Saue vald saab konkursi varem välja kuulutada. Paraku jäid kõik otsused juuli algusesse.
Teie esimene tööpäev ministeeriumis oli 12. august. Kuidas on esimesed tööpäevad möödunud?
Väga huvitavalt on möödunud. Osad inimesed on tuttavad – mõned on töötanud ministeeriumis järjepidevalt, aga osa on vahepeal ära käinud, mujal kogemusi omandanud ja siis tagasi tulnud. Kuna minu vastutusvaldkonnaks on kutse- ja täiskasvanuharidus ning koolivõrk, siis väljakutseid jagub. Hetkel on käimas ka strateegiline planeerimine aastateks 2021–2035, mille käigus on oluline valida suund, mis aitab Eesti riigil ja rahval jätkuvalt püsida ja olla elujõuline.
Sageli on öeldud, et kutseharidus on Eestis vaeslapse rollis? Mis on selle põhjusteks?
Ajalugu nii kergesti maha ei raputa. Nõukogude ajast pärineb teadmine, et kutseharidus on nõrgematele õpilastele ning see on seotud tavoti ja suurte mutrivõtmetega. Tänapäevane ametiõpe on midagi muud nii õpilastele esitatavate nõudmiste poolest kui ka töökeskkonna mõttes. Näiteks harvesteri operaatori käsutuses olev tehnika maksab väga palju ning selle juhtkangikeste käsitsemine nõuab nutti ja osavust, mida ei pruugi olla vaja mõnel kontoritöötajal.
Mida kujutab endast täiskasvanuharidus? Kuidas siin edasiminekut saavutada?
Täna töötavad paljud inimesed ametikohtadel, mida ei olnud 20 aastat tagasi ja mida koolis ei õpetatud. Suure tõenäosusega kaob mingil kujul ka tänane ametikoht järgneva 20 aasta perspektiivis. Paratamatus on elukestev õpe. Selle kinnituseks on juba täna kasvanud kutsehariduse keskmise õppija vanus ning ka ülikoolides õpitakse teist või kolmandat ringi kui vanus 40+ või 50+.
Tõsi on ka see, et meie elukestev õpe võiks olla paremas seisus. Ma ise loodan, et uue perioodi strateegia planeerimise protsessi raames saame head lahendused, kuidas selles osas edasiminekut saavutada.
Kui kaua teil on plaanis haridus- ja teadusministeeriumi asekantslerina töötada?
Asekantslerid nimetatakse ametisse viieks aastaks.
Millised võiksid olla järgnevad väljakutsed?
Kui seda teaks, küll siis oleks lihtne oma järgnevaid samme planeerida. Aga huvitav oleks oma teadmist rakendada mõnes teises riigis hoopis teises keskkonnas ning panna ennast seeläbi proovile. Ühtlasi annaks see võimaluse saadud kogemust jälle hilisemas etapis rakendada Eesti riigi hüvanguks.
