Mis asjaoludel sai teist taas riigikogu liige?

3. veebruaril lahkus meie hulgast tubli mees Madis Milling. Tundsin teda ja suhtusin tema tegemistesse suure austusega. Aastaid korraldasime koos Harjumaa valdades maakaitsepäeva. Selle mõte oli näidata, kasvatada, teadvustada ja tugevdada meie kaitseliidu võimekust, aga ka kutsuda inimesi, eriti noori organisatsiooniga liituma.

Lugedes hommikul just ajalehest uudist Madis Millingu ootamatust surmast, helistas mulle ajakirjanik ERR-ist ja ütles, et mind on kinnitatud lahkunu asendusliikmeks riigikogus.

Küsimus oli küll ootamatu, kuid vastasin jah. Inimesed, kes on kandideerinud riigikogu valimistel, peavad võtma ka vastutuse seal tööle asumiseks.

Mitmes kord see teil riigikogus olla on?

Riigikogus olla on mul juba kolmas kord. Seega olukord ja töö on suhteliselt tuttavad.

Mis komisjoni ja millisesse riigikogu toetusrühma te kuulute?

Täna kuulun riigikaitsekomisjoni – sinna, kus oli ka Madis. Olen selles komisjonis ainus naine, kuid teemad, mida käsitletakse, pole mulle enamasti võõrad. Maakaitsepäeva korraldades puutusin riigikaitseteemadega tihedalt kokku.

Riigikogus on erinevaid saadikute toetusrühmasid, veel ei ole jõudnud ühegagi liituda, aga töö käigus veel jõuab. Praegu on minu peamine tähelepanu riigikaitsekomisjoni tööl.

Mis ülesanded Madis Millingust teile jäid?

Minu töökabinet on Madise endine kabinet. Mis ülesandeid ta sai jätta? Kõik juhtus nii ootamatult…

Kui lahkusite maavanema kohalt, jäi vist väike okas hinge… Kas täna rahvavõimu esindajana tunnete, et maakondade kaotamine oli õige otsus?

Olen jätkuvalt seda meelt, et maakondade reform üle Eesti polnud päris õigesti korraldatud. Reformi käigus lõhuti paljud ajaloolised maakondade piirid. Näiteks inimesed, kes elasid enne Läänemaal, elavad tänaste piiride järgi hoopis Pärnumaal. Valdade liitmised-lahutamised on viinud selleni, et keskused on elanikkonna paiknemisest sageli kaugenenud. Ometi oli ju reformi üks peamisi eesmärke elanikkonnale teenuste parem kättesaadavus ja kohalike omavalitsuste suurem võimekus. Aga okast hinges pole! Oli ju minu oma valik, kas olla lõpuni kuni maakondade likvideerimiseni maavanem või Tallinna linnavolikogu liige. Valisin viimase.

Mis on teie südameasi riigikogus?

Kui 2019. aastal riigikokku kandideerisin, oli minu üks peamine valimislubadus keskmise pensioni vabastamine tulumaksust. Kui riigikokku jõudsin, oli see otsus juba tehtud ja 2023. aasta 1. jaanuarist on keskmine pension tulumaksuvaba. Hetkel olen suuresti hõivatud riigikaitsekomisjoni tööga. Tunnen, et sellega saan panustada Eesti iseseisvuse kindlustamisse, loomulikult koos teiste Euroopa riikidega.

Olite riigikogus viimati aastal 2009. Kuidas on nende tosina aastaga, mil te pole rahvaesindusse kuulunud, meie parlament muutunud?

Kõige rohkem on muutunud saadikute käitumine saalis. EKRE liikmete solvamised ja halvad nähvamised on saalis kahjuks igapäevased.

Ma ei ole sellega harjunud ja ilmselt ei harju ka, sest ebaviisakusega ei saagi harjuda. Samas imetlen meie ministreid, kes vaatamata solvangutele suudavad alati rahulikuks jääda ja vastata asjalikult küsimustele. Loodan siiski väga, et õhkkond riigikogus muutub paremaks.