20. septembril 1924 kell 11.15 väljus Balti jaamast pidulikule avasõidule mootorvagunist ja kolmest järelvagunist koosnev Baltimaade esimene elektrirong ja ühtlasi Eesti esimene mootorrong. Tänavu möödus sellest märgilisest sündmusest täpselt sajand.

Seetõttu oli AS-l Eesti Raudtee äsja põhjust tähistamiseks. Elektriraudtee 100. sünnipäeva tähistamine algas 20. septembril kell 11.30 Hiiu rongipeatuses, kus avati tähtpäeva auks infotahvel.

Seejärel sõitis rong külalistega Nõmme jaama, kus tähistamine jätkus tordi ja kõnedega. Kõnelejate hulgas olid taristuminister Vladimir Svet, regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman, Nõmme linnaosa vanem Karmo Kuri, Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Zimmermann, Elroni juhatuse esimees Lauri Betlem ning ajaloolane Küllo Arjakas. Nõmmel sellepärast, et saja aasta eest oli just Nõmmel esimese elektrirongi sihtjaamana oluline roll. Nõmme jaama muuseumis saab nüüd tutvuda raudtee ajaloo ja arendustega saja aasta tagusest ajast.

Raudtee algus Eestis

Raudtee lugu Eestis algas aastal 1870, kui valmis Peterburi-Tallinna-Paldiski raudtee. Juba 8. mail 1872 ilmus ajalehes Revalsche Zeitung lugejakiri ettepanekuga Tallinnast Paldiskisse sõitvatel rongidel teha peatus ka seitsme versta kaugusel linnast, kus huvilistel oleks hea loodusesse minna. Tollal oli Tallinna ja Paldiski vahel vaid kaks vahejaama: Keila ja Klooga. Juba sama aasta 15. juunil tegi raudteevalitsus idee teoks ja sõiduplaanidesse ilmus peatus nimega „Peatus seitsmendal verstal“. Nimi tundub kummaline, kuid oli tolleaegse Vene tsaaririigi nimepraktikaga kooskõlas. Esialgu oli see vaid hooajaline peatus ja töötas 1. oktoobrini. Seitsmes verstapost Tallinnast asus Pärnu maanteel, sadakond meetrit ülesõidust praeguse Nõmme keskuse poole.

Kohmakas nimi asendus „Nõmmega“ 1874. aastal. Paar aastat hiljem ülendati Nõmme pooljaamaks. Aastal 1888 sai see jaamaõigused ning siis valmis uus kruusaga täidetud platvorm ja kõrvaltee, ehitama hakati varikatust. Esimene puidust paviljoni tüüpi jaamahoone valmis Nõmmel alles 1905. aastaks. 1914. aastal ehitati veel teinegi jaamapaviljon olemasolevast Hiiu poole. Kahe hoone vahele püstitati tulemüür, mis ainsana vanadest ehitistest on säilinud tänapäevani ja sai tänavu seega 110-aastaseks.

Elektrifitseerimise põhjus oli praktiline

Raudteeliini elektrifitseerimiseni jõuti pool sajandit pärast Nõmme peatuse asutamist. Põhjus oli praktiline – 1920. aastate alguses oli Nõmme aedlinn ja Pääsküla asum hakanud kiiresti laienema ning vajas pealinnaga paremat ühendust. Hüppeliselt oli kasvanud suvitajate arv. 1923. aastal tehti ajalooline otsus elektrifitseerida 11,2 kilomeetri pikkune Tallinna-Pääsküla raudteeliin. Sel ajal polnud elektriraudteed kusagil Baltikumis, Soomes ega Nõukogude Liidus, kus esimene liin valmis kaks aastat hiljem – 1926. aastal Bakuus.

Nõmme jaama­hoone keldrisse paigaldati Eesti Raudtee etalonkell ning rongid sõitsid 1930. aastatel „Nõmme aja“ järgi. Sõit Tallinna-Pääsküla liinil (kahe peatusega: Järve ja Nõmme) võttis aega 25 minutit, mis polegi tänasest palju rohkem – praegu võtab sõit koos seitsme vahepeatusega 19 minutit.

Tallinna-Pääsküla liin avati liikluseks 20. septembril 1924. Esimese sõidu tegid teiste seas kaasa hulk Eesti valitsuskabineti liikmeid ning riigivanem Friedrich Akel. Proovisõit toimus aga päev varem.

Vedurijuht ja raudteeajaloo huviline Martin Jänes rääkis Vikerraadio hommikuprogrammis (20.09.24), et esimesed elektriraudtee vagunid ehitati ümber tsaariaegsetest 3. klassi reisivagunitest. „Keha oli olemas ja sinna peale telliti Saksamaalt veomootorid, pandi vooluvõtturid katusele ja olidki meil esimesed elektrimootorvagunid. Esialgu oli neid kolm ning hiljem, 1927. aastal ehitati veel üks juurde,“ kõneles Jänes.

Sõit Tallinna-Pääsküla liinil (kahe peatusega: Järve ja Nõmme) võttis Jänese sõnul aega 25 minutit, mis polegi väga palju tänasest rohkem – praegu võtab sõit koos seitsme vahepeatusega 19 minutit. „Suurim kiirus, mida need mootorvagunid suutsid arendada, oli 70 km/h. Lõbusa kokkusattumusena võib mainida, et tänapäeval on Tallinna-Pääsküla vahel suuremas osas lubatud suurim sõidukiirus 70 km/h,“ rääkis Jänes.

Vedurijuhi amet on tema sõnul tõesti tore, vaade on vaheldusrikas ja töö tulemus selgelt mõõdetav, kui oled toimetanud reisijad punktist A punkti B. Atraktiivne on see paljudele – viimasel vedurijuhtide koolitusel kandideeris 15 kohale rekordiliselt 538 inimest!

Esimene elektrirong Nõmme jaamas 1924. aastal. Vaguni uksel on Nõmme alevivanem
Christfried Oja. FOTO: Nõmme muuseum 

Raudtee ja jaamahoonete areng

1920. aastate teisel poolel hakati paigaldama teist rööpmepaari. Üksteise järel avati uued rongipeatused: 3. novembril 1924 Kivimäel, 10. veebruaril 1926 Hiiul ja sama aasta 16. septembril Rahumäel, samas kui Nõmme jaam omandas üha enam piirkonna peajaama staatust.

1930. aasta 15. oktoobril avati uus ruumikas Nõmme jaamahoone, kuhu kolisid ka Nõmme postkontor ja telefonikeskjaam. Nõmme jaamahoone keldrisse paigaldati Eesti Raudtee etalonkell ning rongid sõitsid 1930. aastatel „Nõmme aja“ järgi.

1930. aasta kevadel said uue jaamahoone ka Hiiu ning Rahumäe, kus esimeses kasutati ooteruumi ja piletikassana rööbastelt maha tõstetud kaubavaguneid ja teisel vana raudteeputkat. Ehituses kasutati uudset materjali – põlevkivituhktelliseid. Rahumäe jaamaputka leiti olevat veel piisavalt kõbus, et pandi platvormvaguni peale ja sõidutati Kivimäele teenistust jätkama. Kivimäe uus jaamahoone valmis 1937. aasta sügisel.

Kui Nõmmel oli uus jaamahoone valminud, lammutati kõigepealt varikatuse keskmine, jaamahoonesse suunduv lööv ning seejärel Hiiu-poolne osa. Alles jäi vaid Tallinnapoolne neljale paarile rööbastele toetuv osa, mis lammutati lõplikult 1987. aastal. See leidis käsitlemist ja tekitas protestimist ajakirjanduses. Teiste seas võttis sõna nõmmelane, tulevane Eesti president Lennart Meri. Mõte varikatus täies hiilguses taastada küpses kaua ja sai teoks 1999. aastal.

Tänapäeval uued funktsioonid

Tänapäeval on jaamahooned läinud linna haldusse. Nõmme jaama ühes tiivas avati 2002. aastal Nõmme muuseum. Jaama teises tiivas kunagise postkontori ruumides tegutseb aga restoran Elsa. Rahumäe jaamas on laste mängutuba, Hiiul arvutite remont, Kivimäe jaamas käib koos Nõmme Vanameeste Klubi ja Pääsküla jaamahoone on Nõmme eakate päralt.

Sajand pärast esimese elektriraudtee avamist valmib Eesti Raudteel elektriraudtee Tapa ja Tartu vahel, mis laseb 2025. aasta sügisest Elronil tuua uued ja kiired elektrilised reisirongid Tallinna-Tartu liinile. Aastal 2027 jätkub sarnane areng Tallinna-Narva liinil. Kui kunagi oli Eesti Raudtee taristul elektriraudteid 132 km, siis nüüd on 237 km. Lähitulevikus pikendatakse raudtee elektrifitseeritud rööbasteede ulatust kuni 800 kilomeetrini.

Taristuminister Vladimir Svet ütles juubeliüritusel, et elektriraudtee oli innovaatiline sajandi eest, kuid oma eesmärke teenib see ka tänapäeval, muutes raudteetransporti aina keskkonnasõbralikumaks.

„Investeerime praegu raudtee arendamisse rekordilisi summasid. Rail Balticu kõrval on oluline rõhutada, et lähima viie aasta jooksul investeerime Eesti Raudtee arendamisse 582 miljonit, mis aitab parandada taristut ja tõsta rongide kiirusi,“ sõnas Svet.

Sajand tagasi alguse saanud arengud pole peatunud, vaid võtavad hoopis uusi tuure.

Lugu valmis Nõmme muuseumi ja Eesti Raudtee materjalide põhjal.

HEA TEADA

Nõmme muuseum

Alates 1.09.2024 on Nõmme muuseum avatud kolmapäeviti kell 16–20 ja pühapäeviti kell 12–16.

Muuseumi eksponaadid on liigendatud alajaotustesse „Nõmme seltsielu“, „Nõmmelase garderoob“, „Tehnika ja fotograafia“, „Tarbeesemed“, „Šokolaaditööstus“, „Nõmmelaste lauanõud“, „Käsitöö“ ning „Lapsed ja nende mänguasjad“.

Hinnakiri: tavapilet 3 eurot, sooduspilet 2 eurot, perepilet 5 eurot. Kodulehelt nommemuuseum.ee leiab ka põneva audiogiidi, mida kuulates on hea Nõmmet jalutades avastada.